Teise pensionisamba reform ei ole toonud loodetud muutusi, leidsid "UV faktoris" investor ja rahatarkuse entusiast Kristi Saare ning ettevõtja Indrek Neivelt.

"Me oleme saanud tehnilisi parandusi, mis ei ole ära lahendanud võtmeküsimust, mis on see, et Eesti pensionärid on praegu vaesed ja nad ei ole ka tulevikus rikkamad. Meil lihtsalt ei ole pensionisüsteemis piisavalt raha. Kui me vaatame, kui palju Eesti keskmine pension palga suhtes on ja võrdleme teiste Euroopa riikidega, see pilt on lihtsalt mustades toonides," rääkis Kristi Saare.

Indrek Neivelt ütles, et Eestis on pension võrreldes teiste riikidega madalam osaliselt just 20 aasta eest loodud teise pensionisamba tõttu. "See ongi üks probleemidest. Poleks me seda teinud, oleks pension olnud ka 20 protsenti kõrgem," sõnas ta.

Neivelti sõnul ei taheta seda aga Eestis tunnistada. Teise pensionisamba reform jäi tema hinnangul poolikuks, kuid inimestele oma raha üle vabaduse andmine oli tema hinnangul õige.

"Me andsime inimestele vabaduse kaks aastat tagasi. See reform jäi poolikuks, ta oleks võinud kõik ära lõpetada, aga see oli vabadus," ütles ta.

"Ükskõik, kuidas me kirume, kes kaotas seal oma raha, kes kaotas teises kohas oma raha, aga keegi ostis omale kinnisvara, keegi ostis oma lapsele kinnisvara, keegi pani sinna fondi jne. Kokkuvõttes 500 000 inimest tegid parema otsuse, kui viis fondihaldurit. See on kogu demokraatia, turumajanduse fundamentaalne põhimõte," lisas Neivelt.

Saare on seda meelt, et inimene peab ise oma pensioni eest hoolitsema, mitte jääma lootma riigi peale. Praeguses ebakindlas olukorras ei ole tema sõnul aga inimestele konkreetset vastust, kuidas koguda või investeerida. Inimeste jaoks on tema hinnangul praegu tähtis pigem see, et nende sissetulek püsiks ja palk inflatsiooniga sammu peaks.

Börsiajakirjanik, Investor Toomase meeskonna liige Anu Lill rääkis saates samuti, et inimesele kõige lähem on ikkagi tema enda rahakott ning ta ei saa loota kellegi teise peale.

"Kui sa tahad tulevikus paremini elada, pead vastutuse enda peale võtma. See on riski maandamine, heaoluriski maandamine, et sul on parem elu kui sa oled ise kogunud. Naistele lisandub sellega ka turvariski maandamine," rääkis ta.

Ettevõtja Toomas Annuse hinnangul sõltub pensioni suurus riigi majanduskasvust.

"Meie õnnetus on ikkagi madal efektiivsus. See on probleem, kuidas tööviljakusega muule maailmale järele jõuda. Minu meelest pole mõtet mingile imele loota. Peale majanduskasvu ei ole ju mingit muud valikut. Kui majandus kasvab, inimesed ja ettevõtted saavad jõukamaks, siis pole mingit kahtlust, et ka pensionid kasvavad. Meil ei ole mingit mõtet loota, et meil on mingi kummaline riik, et majandus on väiksem, SKP inimese kohta on madalam, palgad on poole madalamad, aga pensionärid on rikkad," rääkis Annus.

"Ainuke variant on ikkagi majanduskasv. Füüsiline, reaalne, mõõdetav. Ja kui seda ei tule, kui me sellega järele ei jõua, ei jõua meie pensionärid ka kuhugi. Midagi teha ei ole," lisas ta.