Ansip märkis, et ta ei taha küll ennustada, kes suve lõpus toimuvatel presidendivalimistel uueks vabariigi presidendiks valitakse, kuid tema hinnangul on Karis rahva seas usalduse pälvinud.

"Minu silmis on ta üks väärikas kandidaat," ütles Ansip.

Reformierakonnas praegu üksmeelt Karise toetamise kohta ei ole. Peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal ütles eelmisel nädalal Vikerraadios, et riigikogus Reformierakonna fraktsioonis on inimesi, kes toetavad presidendikandidaadina nii Kersti Kaljulaidi kui ka neid, kes toetavad Alar Karist.

Ansip märkis, et Karise väljaütlemised välispoliitilistel teemadel on poleemikat tekitanud.

"Tunnistagem, mingid tema ütlused on olnud rahvale mitmetimõistetavad ehk Alar Karisel on endal kindlasti selgus olnud, mida ta öelda on tahtnud, aga tema intervjuud on tekitanud poleemikat ja see ei ole mitte väga hea poleemika olnud," lausus Ansip.

"Inimesed on kõik emotsionaalsed ja ka see on ratsionaalne argument, et sellised debatid on tekkinud ja kaja on ka Eestist kaugemale läinud. Kindlasti mõne inimese valikuid see mõjutab," lisas ta.

Ansip märkis, et debatt erinevate kandidaatide nimede üle peaks kindlasti olema avalik ja julgustas erakondi kandidaatide nimesid välja käima.

"Nimetage neid nimesid ja küllap siis selgub ka see õige kandidaat. Halb on see, kui see kandidaat tuleb kusagilt kabinetivaikusest," lausus ta.

Samas ei peaks Reformierakond võtma presidendivalimistes väga aktiivset positsiooni, vaid otsima teiste erakondadega ühisosa, nentis Ansip.

"Reformierakond peaks püüdlema ühise kandidaadi leidmise poole ja peaks toetama seda, keda teised kõige enam toetavad. Ehk et Reformierakond ei ole praegu positsioonis, kus ta peaks ise oma presidendikandidaadi nimetama ja seda ei maksa temalt ka oodata," lausus Ansip.

 "Jätke pensionid rahule"

Viimased reitingud näitavad, et Reformierakonna populaarsus valijate seas on langenud 11 protsendile, samal tasemel on Parempoolsete toetus.

Ansip ütles, et napilt üle kümneprotsendine toetus Reformierakonna jaoks katastroof veel ei ole, kuigi languseks samuti ruumi pole.

"Kui me vaatame, kes on need populaarsed viimase küsitluse järgi, on ka Parempoolsed tohutult populaarsust juurde võitnud. Aga mida nad lubavad – nad lubavad pensionite indekseerimise külmutada või suisa pensionid külmutada, mis inflatsiooni arvestades tähendab pensionite kärpimist minu meelest," lausus ta.

"Valdav enamus (pensionäridest) elab vaesusriskis, siis pole ometi mõistlik lükata neid täielikku vaesusesse, riik peaks sel juhul ju maksma toimetulekutoetust enam, sest et nälga ju inimesi surra ei saa lasta. Ehk pensionite kärpimisel ei ole riigieelarvele mitte mingisugust positiivset mõju," lisas Ansip.

Pensionisüsteemi kallale minek pole mingi lahendus, et riigi rahandust turgutada, leidis ta.

"Parempoolsed ütlevad otse, külmutame pensionid – no jätke pensionid rahule. Kui omal ajal on üks otsus langetatud, siis ega see päris tühjalt kohalt pole tulnud, selle järele on olnud nõudlus ja ka vajadus. /.../ Või siis, et elame ära need säästud, mis on meil sinna teise sambasse kogunenud, et inimesed hakkaksid veelgi vähem pensioni saama ja muud taolist. Need kindlasti ei ole mingisugused lahendused," ütles Ansip.

Samamoodi pole lahendus ka toiduainetele käibemaksu langetamine, märkis ta.

"Me näeme, missugune kampaania on lahti läinud toiduainetele käibemaksumäära alandamiseks, et justkui see tooks õnne õuele ja kõigil saaks maru hea olema korraga. Aga kui me alandaksime praegu lausaliselt käibemaksumäära toiduainetele üheksa protsendi peale, siis oleks meil vaja 400 miljonit eurot. See on meie riik, kustkohast me selle raha võtame, 400 miljonit, mis maksu me kehtestame – automaks kolmekordseks, ketsimaks, saapamaks, mis maksu me paneme?" küsis Ansip.