Kopõtin: monument meenutab mulle riigipöörde teinud vana Pätsi

Foto: Ken Mürk/ERR

Estonia teatri taga Uue turu platsil avati Konstantin Pätsi graniidist mälestusmärk, mis kannab nime "Riigipea". President Alar Karis ütles monumendi avakõnes, et Konstantin Pätsil oli keskne roll riigi saatuse kujundamises ja tema otsused mõjutavad Eestit tänaseni.

"Me ju ei vaidle, et Konstantin Päts oli üks iseseisva Eesti riigi loojatest. Hiljem on ta ise meenutanud seda Eestile pöördelist aega täpsete sõnadega: "Iseseisvuse väljakuulutamine oli kui vanne ja tõotus. Tema sundis paljusid selle eest ohvreid tooma, tema häbistas nõrku ja andis julgust kahtlejaile," rääkis Karis.

Pätsi monumendi püstitamist Tallinna on arutatud varemgi. 2016. aastal käis jutt Toompea lossi kõrval asuvast Kuberneri aiast. Nüüd on monument Estonia teatri taga Uue turu platsil.

"Üks väga pikk Kolgata teekond on lõpule jõudnud. Seda mälestusmärki on tehtud rohkem kui kuus aastat, aga selle eellugu on veelgi pikem. Juba 15 aastat tagasi väljendasime seda mõtet, et riigi pealinnas puudub mälestusmärk selle riigi rajajale," lausus Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Kuju žürii esimees Rein Veidemann ütles oma kõnes, et Eesti riik oli Konstantin Pätsi perekond.

"See mälestusmärk ütleb meile nagu, et me mitte ainult ei võrsu ega kasva sellest maast, me mitte ainult pole ühte sulanud selle maaga, vaid et meil on ka igikestev kohustus ja vastutus selle maa ees," rääkis Veidemann.

Ajaloolastes on monument tekitanud vastakaid arvamusi. Igor Kopõtini sõnul vihjab ausammas, et esimese Eesti aega, mis lõppes hävinguga, romantiseeritakse liigselt, ja ta nimetab Pätsi hilisemat valitsemist diktaatorlikuks.

"Minu hinnangul Konstantin Pätsi roll ajaloos, Eesti ajaloos on vastuoluline. Selge on see, et nii-öelda noor Päts on väga palju panustanud Eesti vabariigi väljakuulutamisesse 1918. aastal, kuid praegune monument meenutab mulle justnimelt "vana Pätsi" ehk siis Pätsi biograafia lõpuperioodi, kui Päts oli ebaseaduslikult võimule saanud riigipöörde tulemusel ning sisuliselt hävitanud demokraatliku riigikorra," lausus Kopõtin.  

Kunstiajaloolane Aleksandra Murre ütles, et kunstiliselt oleks võinud ka halvemini minna.

"Kunstiliselt on loomulikult sellises karmis stiilis tahutud pea Estonia taustal esitamine võib-olla üllatav, aga ikkagi, kui me lepime või jääme või harjume sellega, siis usun, et pikkamööda muutub see teatud moodi maamärgiks ja võibolla 50 aastat hiljem räägitakse, kuidas sellise monumendi püstitamine iseloomustab seda perioodi," ütles Murre.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: