Estonia Seltsi juhatajal Mart Mikul on roll selles, et Pulli küla vajaliku tähistuse sai.

"Helistasin Pärnu Muuseumisse ja küsisin selle loo kohta, et kuidas see on tähistatud ja öeldigi, et kahjuks ei ole tähistatud. Mõni aasta hiljem sain üllatava kõne Pärnu Muuseumist, et olete oodatud mälestusmärgi avamisele," rääkis Mikk.

Pärnu Muuseum võttis Mart Miku telefonikõne järel kohe ühendust Tori vallaga ja üheskoos hakatigi aru pidama, mis Pulliga ette võtta. Õige pea jõuti nii kaugele, et skulptor Simson von Seakyl hakkas koera kuju valmistama. Idee tuli Pulli asulakohast leitud koerahambast ja nii ongi Pullis nüüd skulptuur koerast, kes kurvalt ulub või hoopis rõõmsalt näitab, et arheoloogid on tema purihamba ära viinud.

"Tehti kindlaks ajaloomuuseumis, et on ta ülemine kihv või vasak alumine kihv, aga selgus, et purihammas hoopis puudu. Pidin selle koera hirmsasti naeratama ajama, et puuduv purihammas näha oleks. See jääb kindlasti meelde, et kõige tähtsam asi, hammas, seda ei olegi kuju juures," kirjeldas skulptor.

Ta teab, et Eestis oli enne ainult kaks skulptuuri, kus koera kujutatakse, ja seda on inimese parima sõbra jaoks kahtlemata vähe.