Virginijus Sinkevičius: puhas õhk on elu ja surma küsimus

Virginijus Sinkevičius
Virginijus Sinkevičius Autor/allikas: Euroopa Komisjon

Eestis sureb õhusaaste tagajärjel igal aastal 500 inimest. Euroopa Komisjon teeb sel nädalal ettepaneku õhukvaliteeti puudutavate õigusaktide põhjalikuks ajakohastamiseks, kirjutab Virginijus Sinkevičius.

Kas on põhjus selles, et pidime kaua aega maski kandma, või hoopis see, et üha rohkem inimesi kasutab liikumiseks jalgrattaid, või siis teame kedagi, keda õhusaaste on mõjutanud – igal juhul näitab meie viimane uuring, et eurooplased on väga mures õhukvaliteedi pärast.

Euroopa Liidu poliitika on küll õhukvaliteeti märgatavalt parandanud, kuid teha tuleb veel rohkem. Peamised õhusaaste põhjused on energia-, transpordi-, tööstuse- ja põllumajandussektorist pärit tahked osakesed, lämmastikdioksiid ja osoon. Kopsude kaudu jõuavad saasteained verre, kahjustavad elutähtsaid organeid ja võivad mõne uuringu kohaselt kahjustada isegi aju.

Õhusaaste on kogu Euroopas endiselt peamine enneaegset surma põhjustav keskkonnategur ning igal aastal sureb õhusaaste tõttu sadu tuhandeid inimesi. Veel miljonid kannatavad mitmesuguste õhusaastest põhjustatud haiguste tõttu. Keegi ei vaidle enam vastu, et astma, südame-veresoonkonna haigused ja kopsuvähk on seotud õhusaastega. Eestis sureb viimaste andmete põhjal õhusaaste tagajärjel igal aastal 500 inimest.

Kõige rohkem mõjutab õhusaaste lapsi, eakaid ja vaesemaid inimesi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul on õhusaaste üleüldine probleem ning see mõjutab inimest olenemata sellest, kas ta seda tahab või mitte. Me ei saa valida õhku, mida me hingame, kuid me saame parandada selle kvaliteeti. Selleks peame uutmoodi ja kiiremini tegutsema.

Euroopa Komisjon teeb sel nädalal ettepaneku õhukvaliteeti puudutavate õigusaktide põhjalikuks ajakohastamiseks. On aeg anda nullsaaste eesmärkidele õigusjõud, et vähendada 2030. aastaks õhusaaste kahjulikku mõju tervisele poole võrra ja tagada, et hiljemalt käesoleva sajandi keskpaigaks ei kahjustaks õhk enam inimeste tervist.

Eurooplased on veendunud, et EL-i õhukvaliteedi standardid peaksid olema rangemad. Enamik usub, et suured tööstuskäitised ja fossiilkütuseid kasutavad energiatootjad ei tee piisavalt hea õhukvaliteedi tagamiseks. Eurooplased nõuavad rangemat saastekontrolli kõigi nende tegevuste puhul. Ka kodude kütmine, põllumajandus ja transport on endiselt liiga saastavad. Selle tulemusena puutub kümnest EL-i linnaelanikust rohkem kui üheksa kokku õhusaastega, mis ületab WHO soovitusi.

Seega on hädasti vaja standardeid karmistada ja viia need paremini kooskõlla WHO suunistega. Edaspidi on kavas neid standardeid regulaarselt läbi vaadata ja ajakohastada vastavalt teaduse ja tehnika arengule. Ettepanekutega näeme ette ka inimeste põhjalikuma teavitamise ja selgemad eeskirjad kohalikele omavalitsustele puhtama õhu saavutamiseks.

Kasu tervisele on märkimisväärne, sest suremuse ja haiguste määr ning tervishoiusüsteemide koormus väheneb. Samuti aitavad ettepanekud tagada toiduga varustatuse, sest näiteks osoon on põllukultuuride saagikuse vähenemise üks oluline põhjus. Tulud kaaluvad kaugelt üles kulud: 2030. aastal on kogukasu hinnanguliselt 42–121 miljardit eurot, samas meetmed ise maksavad vähem kui kuus miljardit eurot.

Seega kaasneb ettepanekuga uuendusi, mis tagavad EL-i eeskirjade rakendamise ja kodanike kaitse. Need on parem õhukvaliteedi seire ja modelleerimine, et me teaksime täpselt, mis toimub, ning selgemad eeskirjad õiguskaitse kättesaadavuse kohta ja tõhusad karistused seaduste rikkumise korral.

Eestis oleks võimalik need 500 surmajuhtumit ära hoida. On aeg faktidele otsa vaadata ja inimelude päästmiseks otsustavalt tegutseda. See on see, mida inimesed meilt ootavad ja mida nad väärivad.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: