Poolas leiduva kivisöe tõttu on ajalooliselt poolakad kodusid kütnud söega. See tähendab, et Poola õhukvaliteet on üks Euroopa halvimaid. Seetõttu on Poola üritanud tasapisi söega kütmist keelustada.

Kuid juba suvel tühistas Poola valitsus kivisöega kütmisega piirangud ning septembri lõpus ka pruunsöega kütmise keelu. Põhjus on sõja tõttu süvenenud energiakriis.

Tallinna Tehnikaülikooli kütuse- ja õhuemissioonide labori juht Oliver Järviku sõnul on kivisöe koostises selliseid elemente, mis moodustavad kahjulikke gaase.

"Kõige tuntumad nendest on väävel ja lämmastik, mille põlemisel tekivad vastavalt väävel- ja lämmastikoksiidid. Nendel on üsna tõsised tagajärjed nii loodusele kui ka inimtervisele," ütles Järvik.

Kuid poolakad ei piirdu vaid kivisöe põletamisega. Osa poolakaid on hakanud kütusena kasutama ka kodus tekkivat prügi. Sõltuvalt prügi koostisest võib nii õhku paiskuda veel ohtlikumaid ühendeid.

Lisaks ei põle prügi tihti täielikult, ütles Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi-ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa.

"Korstnast ei tohi välja tulla musta tumedat suitsu. Suits peab olema valge, ainult veeaur – see on ideaalne põlemine. Kui ikkagi korsten tossab, siis on midagi paigast ära," märkis ta.

Sama mure võib tekkida Eestis, kui ahjusid ei hooldata või kasutatakse halba kütust, näiteks märga puitu. Kõikuva küttepuidu hinna tõttu võib ka Eesti õhukvaliteet kannatada, kui inimesed üritavad odavama märja puiduga kütta.

Lisaks võib Poola saaste jõuda ka Eestisse, tõdes Järvik.

"Inimesed on näinud mõne tossava korstna juures, et kui lumi on maas, siis see lumi värvub mustaks-hallikaks. See on lokaalne mõju, mis on tingitud põlemisel tekkivatest suurtematest tahketest osakestest. Tekib ka väga palju ülipeeneid osakesi, mis maha sisuliselt ei settigi või setivad väga kaugel maha. Need võivad kanduda ka sobivate tuulte puhul Eestisse," rääkis Järvik.

Siiski jääb see mõju pigem marginaalseks. Teinemaa ütles, et tõenäoliselt ei lange energiakriisi tõttu Eestis õhukvaliteet märgatavalt.

"Kes on puitu kasutanud, kasutavad siiani puitu. Vahepeal oli küll trend, et väga palju puidukütet asendati elektriküttega, soojuspumpadega. Kuna elekter läks väga kalliks, siis mingil määral mindi puidu peale tagasi, aga ega puiduhinnad ei ole ka praegu väga odavad," lausus Teinemaa.

Pikem trend näitab Eestis ikka õhukvaliteedi paranemist, lisas Teinemaa.