EL-i keskkonnaministrite kliimakokkulepe sillutab teed suurteks muutusteks
Euroopa Liidu riikide keskkonnaministrid leppisid ööl vastu kolmapäeva Luxembourgis kokku kliimapaketi Eesmärk 55 koosseisu kuuluvas viies õigusaktis, mis jõustumisel toovad muutused energeetika, transpordi, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas.
"Ökoloogiline ja energiaüleminek nõuab kõigi sektorite ja liikmesriikide õiglast ja kaasavat panust," ütles keskkonnanõukogu juhtinud Prantsuse minister Agnès Pannier-Runacher, kes rõhutas, et paketi jõustumisel kinnistub Euroopa Liidu roll maailma kliimavõitluse avangardis.
Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaministri kohuseid täitva maaeluministri Urmas Kruuse sõnul oli Eestile üheks keskseks teemaks heitkoguse ühiku hinna kontrollimehhanismi läbivaatamine, et ära hoida ühikute hinna liigne kõikumine. "Saavutatud kompromisslahendus võimaldab automaatselt reageerida heitkoguse ühiku hinna suurtele muutustele. Praeguses kõrgete energiahindade ja inflatsiooni olukorras on eriti oluline vähendada määramatust energeetika-, tööstusettevõtetele ja tarbijatele," rõhutas Kruuse.
ERR-iga rääkinud metsanduse valdkonna ning keskkonnakaitsjate esindajad tunnistasid, et igal juhul toob pakett kaasa suuri muutusi majanduses ja ühiskonnas laiemalt.
"Kui siiamaani Eestis ja samuti ka siis Euroopa Liidus laiemalt on heide paljuski vähenenud selle tõttu, et kasvuhoonegaaside emissioon on vähenenud energeetikasektorist, siis see pakett ja ka eile vastuvõetud otsused tähendavad, et keskkonnaalased karmimad regulatsioonid hakkavad kehtima ka teistele majandusvaldkondadele ja sektoritele," ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik, kes tervitas ministrite kokkulepet.
"Samuti on paketi puhul laiemalt positiivne, et see saadab õige signaali, et kliimamuutuse vastu võitlemine puudutab kõiki majandusvaldkondi ja sektoreid," lisas ta.
ELF-i metsaprogrammi juht Siim Kuresoo oli siiski kriitilisem: "Kiitma peab, et ministrid jäid kindlaks üle-euroopalisele eesmärgile, mis on 310 miljoni tonni süsiniku sidumine selle kümnendi lõpuks. Aga selle käigus tehti ka rida järeleandmisi. Võrreldes Euroopa Komisjoni pakutuga on kaduma läinud enamus sanktsioneerimismeetmeid riikidele, kes oma eesmärki ei täida ja on loodud rida paindlikkusi, mis alati lõpuni ei ole põhjendatud. Keskkonnavaatest saaks kindlasti paremini."
Süsinikukvootidega kauplemist uuendatakse ja laiendatakse
Nõukogu otsustas säilitada eesmärgi vähendada 2030. aastaks EL-i heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorites heitkoguseid 61 protsendi võrra.
Kruuse sõnul leppisid Euroopa Liidu keskkonnaministrid samas kokku, et sektorites, mis ei lähe süsiniku piirimeetme kohaldamise alla, jätkub tasuta ühikute eraldamine käitajatele suuresti samadel alustel nagu seni.
Süsiniku piirimehhanismiga (CBAM) hõlmatud sektorite osas kiitis nõukogu heaks ettepaneku lõpetada tasuta saastekvootide andmine CBAM-iga hõlmatud sektoritele järk-järgult, kümneaastase perioodi jooksul aastatel 2026–2035. Nõukogu nõustus aeglasema vähendamise alguses ja kiirendatud vähendamise määraga selle 10-aastase perioodi lõpus, selgub avaldatud pressiteatest.
Nõukogu leppis kokku lisada merelaevanduse heitkogused ELi heitkogustega kauplemise süsteemi.

"Mis puudutab aga meretranspordi lisamist EL-i lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, siis selleks on tagatud varasema ettepanekuga võrreldes üheaastane edasilükkamine ja jäi alles üleminekuaeg. Arvestatud on ka Eesti ja Soome ettepanekut arvestada suuremat kütusekulu, mis kaasneb jääklassiga laevadega," märkis Kruuse.
Nõukogu leppis kokku uue, eraldiseisva heitkogustega kauplemise süsteemi loomises hoonete ja maanteetranspordisektori jaoks. Uus süsteem hakkab kehtima elamumajandusele ja maanteetranspordisektorile kütuse müüjate jaoks. Enampakkumis- ja loovutamiskohustuse algus lükkub aga võrreldes komisjoni ettepanekuga aasta võrra edasi (saastekvootide enampakkumine alates 2027. aastast ja loovutamine alates 2028. aastast), seisab pressiteates.
Keskkonnaministeerium pressiteate kohaselt soovis Eesti ka selle süsteemi hilisemat käivitumist ning seda, et sarnaselt kehtivale kauplemissüsteemile peavad olema tagatud piisavad meetmed hinnašokkidele reageerimiseks.
Samas kritiseeris ELF-i ekspert Tiik ETS-i kokkuleppes seda, et endiselt pole täiel määral rakendatud saastaja maksab põhimõte, kuivõrd tasuta heitkoguse ühikute kaotamine tööstusele, mis on suursaastajad Eestis, lükati kaugemasse perioodi. "Kliimateadus ütleb meile aga seda, et heitmete vähendamiseks kriitiline kümnend on käesolev kümnend ja seega peavad need heitmed märkimisväärselt vähenema juba enne 2030. aastat," rõhutas Tiik. "Kui suurtööstus saab armuaega ja suuremal määral heitmeid vähendama hakkab alles pärast 2030. aastat , siis keskkonna ja kliima seisukohast on see äärmiselt taunitav," lisas ta.

Lisaks ei ole ikka veel täielikult välistatud ka saastekvootide müügist saadud raha kasutamine investeeringuteks fossilkütustesse, näiteks teatav erand fossiilse gaasi investeeringuteks jäi moderniseerimisfondi sisse, märkis Tiik.
"Lisaks muudeti valikuliseks, mitte kohustuslikuks kogu saadava tulu kasutamine kliimainvesteeringuteks. Mõlemad otsused on keskkonna seisukohalt äärmiselt taunimisväärsed," rõhutas ELF-i kliimaekspert.
Luuakse sotsiaalne kliimafond
Nõukogu leppis kokku sotsiaalse kliimafondi loomise, mille kaudu saab toetada haavatavaid kodumajapidamisi, mikroettevõtteid ja transpordikasutajaid, kes võivad hoonete ja maanteetranspordi sektori jaoks heitkogustega kauplemise süsteemi käivitamisest enim kahju saada.
Selleks esitab iga liikmesriik Euroopa Komisjonile sotsiaalse kliimakava, meetmete ja investeeringute loeteluga, mis tegeleks CO2 hinna mõjuga haavatavatele kodanikele. Fond toetab rahaliselt liikmesriike nende plaanide elluviimisel üleminekuks puhtamale transpordile ja energiale ning energiaefektiivsuse suurendamiseks.
Fondi kogumaht on 59 miljardit eurot aastatel 2027 kuni 2032.
"Kliimapoliitika sotsiaalsete mõjudega arvestamine ning nende ennetamiseks raha eraldamine aitab kaitsta ka keskkonda," tunnustas Tiik.
Jõupingutuste jagamise määrus
Nõukogu pressiteate kohaselt nõustusid liikmesriikide ministrid säilitama igale riigile seatud suurendatud riiklikud eesmärgid vastavalt komisjoni ettepanekule. Samas rõhutati, et määruse eesmärkide saavutamine nõuab kõigi liikmesriikide jõupingutuste lähendamist aja jooksul, võttes samal ajal arvesse konkreetseid siseriiklikke asjaolusid.
Nõukogu leppis kokku eesmärgis vähendada EL-i tasandil kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40 protsenti võrreldes 2005. aastaga senise süsteemiga hõlmamata sektorites nagu riigisisene meretransport, põllumajandus, jäätmed ja väiketööstus. Hoonete ja maanteetranspordi sektorid on hõlmatud nii uue spetsiaalse heitkogustega kauplemise süsteemi kui ka jõupingutuste jagamise määrusega. Need sektorid tekitavad praegu kokku umbes 60 protsenti Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustest.
Keskkonnaministeeriumi pressiteate kohaselt võib Eesti saavutatud kompromissiga rahul olla. "Seisime esialgsete eesmärkide säilitamise eest, kuna mitmed riigid soovisid liikmesriikidele sarnasemaid eesmärke, millega aga oleks kaasnenud Eesti eesmärgi lisakasv," sõnas minister Kruuse.
Sõidukite CO2 heide viiakse 2035. aastaks nulli
Nõukogu leppis kokku, et uute sõiduautode ja kaubikute CO2-heite vähendamise eesmärke aastaks 2030 tõstetakse sõiduautode puhul 55 protsendini ja kaubikute puhul 50 protsendini. Samuti leppisid ministrid kokku, et 2035. aastaks kehtestataks eesmärk viia uute sõiduautode ja kaubikute jaoks CO2 heide nullini.
Sõidukite CO2-heite normide arutelus pooldas Eesti kokkulepet, et alates 2035. aastast müüakse ainult selliseid uusi sõidukeid, milles kasutatav kütus on süsinikuneutraalne. See aitab meil täita jõupingutuste jagamise eesmärke dekarboniseerides maanteetranspordi sektorit, milles on suur kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise potentsiaal. Samuti hoiab see meie tervist tõstes õhukvaliteeti ja muudab puhtad sõidukid taskukohasemaks, teatas keskkonnaministeerium.
Lisaks otsustasid ministrid, et 2026. aastal hinnatakse heitkoguste vähendamise arengut ja vaadatakse eesmärgid uuesti läbi, võttes arvesse tehnoloogilist arengut, sealhulgas pistikühendusega hübriidtehnoloogiate osas.
LULUCF-is sai Eesti leevendusi, aga põhimure jäi alles
Keskkonnaministeeriumi teatel ei saanud Eesti maakasutuse ja metsanduse valdkonna paketis (LULUCF) läbirääkimistel küll kõike, mida oleks soovinud, kuid võib ikkagi jääda rahule, sest seatud eesmärgi juurde lubati mitmeid leevendusi.
Näiteks, loomakasvatuse emissioonide liitmine maakasutusega lükati edasi 2024. aastasse ja sellele eelneb sellise liitmise võimalikkuse analüüs, selgitas ministeeriumi pressiesindaja.
Samuti kaotati karistus, millega lisataks täitmata kohustus järgmisse aastasse, lisades sellele 8 protsenti. Vajalike eelduste täitumisel saab Eesti kasutada ka lisapaindlikkust, mis aitaks kompenseerida turbamuldadest ja kliimamuutuste mõjudest tulenevaid liigseid emissioone. "Kui suudame vajalikud tingimused täita ja kui üleliiduline eesmärk – 310 miljonit tonni sidumist – täidetakse, siis sellest paindlikkusest on meile abi," tõdes pressiesindaja.
Samas tunnistas ministeerium, et Eesti põhimurele, milleks on ebaproportsionaalne eesmärgi suurenemine, täielikku leevendust ei saadud – ei paindlikkuste ega lisaühikutena. Samas säilis Eestile ette nähtud lisakompensatsiooni perioodiks 2026–2030, mida on 4,9 miljonit tonni CO2.
"See on just oluline, eriti nende riikide puhul, metsarikaste riikide puhul, kus me saame tegelikult öelda, et emissiooni kõikumised võivad olla üsna suured. Kui me Eestit vaatame, et 2020. aastal me sattusime emissioonis loova poole peale, ehkki alles olime siduva poole peal. Nii nagu ka üks kolleeg ütles, et mets ja loodus ei ole nagu kivisöe elektrijaam, kus on võimalik kangi üht või teistpidi liigutada, et loodus käib omasoodu ja selle tõttu ka see osa on meie jaoks kindlasti oluline," rääkis Kruuse kolmapäeval ERR-ile.
"Jah, tõepoolest, et me ei saanud täiendavat lisakompensatsioonimehhanismi, mida me soovisime. Aga kogu paketti tervikuna vaates annab meile ikkagi võimalus," lisas minister. "Ja üks oluline asi, mis vaadatakse kindlasti 2024-25 aastal üle, on seotud metsade vanuselise struktuuriga ja selle arvesse võtmisega. Praegu me tegelikult seda otsest arvesse võtmist ei saanud, aga see vaadataks täiendavalt 2024. aastal üle. Ehk igal juhul see töö jätkub," rõhutas Kruuse.
Metsatööstus loodab raiemahu säilimist
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun rääkis ERR-ile, et loodab kokkuleppe järel ei algaks järsk raiemahu piiramine, vaid LULUCF-is ettenähtud eesmärkide täitmiseks otsitakse muid meetmeid.

"Ma loodaks, et see lähenemine, mis nüüd võetakse, on ikkagi see, et me ei hakka kuidagi hoogtöö korras metsamajandamist piirama, et mõistlik metsamajandamine Eestis tegelikult jätkuks ka tulevaste aastate jooksul," rääkis Aun. "Pigem heidame pilgu sellele, et mida me võrreldes senisega saame paremini teha, mida me kuskil saame rohkem teha, mitte ärme võta kohe seda lähenemist, et hakkame midagi väga kinni panema."
Tema sõnul tuleks kõigepealt ära kasutada kokkuleppes pakutavad kompensatsiooni- ja paindlikkusmehhanismid, aga samas tuleb ka mõelda sellele, kuidas Eestis puitu rohkem väärindada.
"Meil on ju jätkuvalt see teema, et umbes kaks miljonit tihumeetrit paberipuitu aastas eksporditakse ümarpuiduna. Teeme siis kohapeal tooteid, kuhu on võimalik süsinikku ka pikemaks ajaks siduda. Ehk lihtsalt väljendudes, tselluloositehas tuleb ära teha!" rääkis Aun.
"Teiseks vaatame meie maafondi peale. Meil on ju maid, mida põllumajanduses praegu ei kasutata, tõenäolist lähiajal ka ei hakata kasutama ning millel ka muud otstarvet ei ole. /---/ Meil on sellist maad, mida tegelikult võiks puude kasvatamiseks kasutada - noored kiiresti kasvavad puud hakkavad peatselt süsinikku siduma - kasutame neid meetmeid!" ütles erametsaliidu juht.
Selleks on aga vaja riigi tuge metsakasvatajatele lisas ta. "Peaks mõtlema, milline on motiveerimispakett maaomaniku jaoks, sest puude kasvama panek ja nende hilisem hooldamine on kindlasti kulu. Võib-olla teeme eriprogrammi, et hakkame neid kasutusest välja jäänud maid metsastama hoogsamalt ja ei võta ette ainult paar tuhat hektarit aastas, vaid võtamegi laiemalt ette," selgitas ta.
Veel võiks kaaluda raadamise, kus mets võetakse maha ja maa kasutusotstarvet muudetakse, maksustamist, lisas Aun: "Eestis on selline tegevus täiesti maksustamata. Võiks mõelda, et kui nüüd arendajad kuskil metsa raadamise ette võtavad, et kuidas siis nüüd süsiniku aspektist need kahjulikud mõjud kompenseerida."
"Ma arvan, et selliste meetmete kallal peaks nüüd hakkama niimoodi tõsiselt tööd tegema," lõpetas erametsaliidu tegevjuht.
ELF: metsade raiumist tuleb piirata
Mõttega, et metsi võiks Eestis samas mahus edasi raiuda, ei nõustunud aga sugugi ELF-i metsaprogrammi juht Siim Kuresoo: "see, mille eest Eesti võitles, et metsi jätkuvalt raiuda sellisel määral, et nad jätkuvalt hoopis emiteeriks õhku süsinikku - sellega kindlasti ei saa nõus olla."
Küsimusele, kas Eesti pääseb tänu leevendusmeetmetele ja jõupingutustele teistes sektorites üldse metsaraiumise piiramisest, vastas Kuresoo, et kindlasti midagi muutub ja seda peavad arvestama ka ettevõtjad.
"Me kindlasti peame midagi muutma, selle täpne ulatus sõltub mitmest erinevast küsimusest. Aga ma arvan, et kõigile, kes kavandavad Eestisse investeeringuid, mis puudutavad just puidukasutust, neil tasub mõelda ka selle peale, et risk on üleval, et Euroopa poliitikad tegelikult sunnivad meid vähem raiuma ja ka peale neid vastutulekuid peab Eesti metsa vähem raiuma. Sellest kindlasti pääsu ei ole," rääkis Kuresoo.

ELF-i metsaekspert meenutas, et Eesti on ka varem Euroopa Liidu reegleid rikkunud ning selle eest valusalt karistada saanud.
"Me oleme ka varem näinud olukordi, kus Euroopa Liidu poliitikaid ignoreeritakse pikka aega lootuses, et neile ei pöörata tähelepanu. Sellise tegevuse hind võib olla lõpus väga kallis, nagu on välja tulnud näiteks loodusdirektiivi rakendamise puhul, kus Eesti lubas aastaid elupaiku kahjustada ja nüüd ähvardab teda suur trahv," rääkis ta ning tõi lisaks välja ka jäätmedirektiivi ja suhkrutrahvi.
Lisameetmete hulgas tõi Kuresoo välja turvasmuldadel põllupidamise lõpetamise ning nende üleviimise püsirohumaadeks. "See annaks ilmselgelt kohe kiiresti päris suure kliimavõidu ja seda arvestatakse just selles LULUCF koguheitme kontekstis," rõhutas ta.
"Metsastamist võib-olla ka hoolega valitud kohtades isegi tasub soovitada. Turba kaevandamise piiramine on samamoodi väga asjakohane kliimameede, aga arvestada tuleb, et nende lisameetmete kogumõju ei ole siiski piisav, et seda Eesti kohustust kenasti ära täita. Raiepiiramisest kuidagi mööda ei saa," rääkis Kuresoo.
"Ja kindlasti ma hoiataks selle eest, et me tselluloosi tootmist peaksime kuidagi väga positiivseks kliimameetmeks. Selle ka raamatupidamislik kliimagaaside arvestuses mõju on pisike ja päriselt siiski metsade vorpimine pakenditeks ja hügieenitoodeteks mingit reaalselt kliimakasu ei too, et need pigem vastupidise mõjuga," lisas ta.
Keskkonnanõukogul saavutatud kompromiss ei tähenda siiski veel lõplikku kokkulepet – nüüd algavad ametlikud läbirääkimised kliimapaketi üle Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahel. Euroopa Parlament on üldjuhul oma keskkonnaseisukohtades märksa nõulikum kui liikmesriikide valitsused.
Toimetaja: Mait Ots