Kuni 100 000 euro ulatuses eraisikute pangahoiuseid kindlustav tagatisfondi kaitse hakkaks eelnõu seaduseks saamisel ühistute hoiustele kehtima "just nii nagu see kehtib täna hoiustele pankades", selgitas rahandusminister Annely Akkermann neljapäeval avaldatud rahandusministeeriumi teates.

Alates 1998. aastast on hoiusekindlustus Eestis tegutsevatele pankadele kohustuslik ja pangad finantseerivad tagatisfondi ise.

Rahandusministeerium teatas ka, et lisaks rakendub hoiu-laenuühistutele läbi audiitorite täiendav sise- ja väliskontroll ning suuremate laenuühistute üle hakkab järelevalvet teostama finantsinspektsioon.

"Hoiu-laenuühistud ei ole erinevalt pankadest pideva järelevalve all ja sealsed hoiused pole tagatud. Paraku ei ole see fakt paljudele teada," märkis Akkermann. "Peame karmistama reegleid ja inimeste hoiused peavad olema kaitstud."

Rahandusminister rääkis, et eelnõu järgi on hoiustajatel õigus saada oma hoiustatud vahendite kohta rohkem infot, sealhulgas ka selle kohta, kellele ühistu vahendeid edasi laenab. Samuti on soov, et ühistu liikmed oleksid ise aktiivsemad ja nii nähakse seadusemuudatuses ette, et ühistu liikmed saaksid ise otsustada, kes neid esindada võiks.

Eelnõu kohaselt piiratakse ka laenamist teistele finantsasutustele, keelustatakse intressimäärade reklaamimine ning luuakse selged alused, kuidas tuleb hinnata ühistust laenu soovijate krediidivõimekust.

Eeldavalt muutuvad suuremad hoiu-laenuühistud ühistupankadeks.

"Võimalik, et suuremad ühistud teatud bilansimahu juures peavad ennast ümber kujundama ühistupangaks. Sellisel juhul nad oleks krediidiasutused. Aga jah, need piirid on esialgu paika tõmbamata ja need piirid tõmmatakse paika koostöös nende hoiu-laenuühistute endiga," rääkis Akkermann.

Tartu hoiu-laenuühistu juht Andro Roos ütles "Aktuaalsele kaamerale", et hoiu-laenuühistutele saab juba praegu järlelevalvet teha rahapesu andmebüroo ja nad juba hoiavad oma klientide vara pankades.

"Need järelevalvetasud, mis tulevad, ei ole mitte tuhandetega, need on kümnete tuhandetega mõõdetavad suurematele hoiu-laenuühistutele. Väiksematele käiks see nagunii ülejõu. /.../ Seaduse järgi on praegu viis protsenti mõnes krediidiasutuses, üks protsent Euroopa Keskpangas ja siis maksma siin veel hoiuste tagamise fondi. Need asjad tuleks põhjalikumalt läbi mõelda, ma kardan, et siin kiirkorras ei tule head asja," rääkis Roos.

SEB juhatuse liige Eve Kümnik, kes on pangaliidus tagatisfondi töögrupi juht, ütles, et pankade hinnangul annab hoiu-laenuühistute tagatisfondi loomine Eesti hoiustajatele kindluse oma säästude kogumises. Siiani on hoiu-laenuühistud pakkunud hoiustajatele kõrgemat intressi kui kommertspangad.

"Juba kui hoiu-laenuühistud lähevad järelevalve alla, siis see mõistagi mõnevõrra suurendab ka nende kulubaasi, seal võib olla ka mingi mõju intressimääradele. Aga siiski klient teeb oma hoiustamise valiku ise sõltuvalt oma soovidest ja oma kodupangast," ütles Kümnik.

Rahandusministeerium on kohtunud ühistutega, hiljuti toimus nõupidamine ka finantsinspektsiooni ning Eesti Pangaga, et koostöös leida kõigile sobivaim lahendus.

Seaduse muutmisega luuakse hoiustajate kindlustunne ühistulist tegevust välja suretamata, märkis rahandusministeerium.

Seaduse jõustumisel annab riik hoiu-laenuühistutele üleminekuaja, et uue seaduse järgi oma tegevus ümber organiseerida. Kõige varasemalt hakkavad muudatused kehtima 2024. aastal.