Seadmete ülesanne on registreerida ja analüüsida Eestis ja naaberaladel aset leidvaid seismilisi sündmusi.

Seismojaamast on abi, kui näiteks naaberriik korraldaks piiri ääres plahvatuse ja ütleks, et tegemist oli maavärinaga, siis selle saab kohe ümber lükata. Ka registreerib seismojaam juhtunu täpse kellaaja.

Selliseid jaamu paigaldatakse Eestis veel kolme paika.

"Meil on laos kolm seismojaama seadet veel ja natuke nuputame, kuhu paneme. Plaanis on ikka Kirde-Eestisse, Kagu-Eestisse ja Loode-Eestisse. Oluline on seismojaamadega terve riik katta, siis on seire võimalikult tõhus," rääkis Eesti Geoloogiateenistuse seismoloog Heidi Soosalu.

"Näiteks toimub Uus-Meremaal maavärin või siis toimub mingis Eesti karjääris paekivi lõhkamine või näiteks tehakse mingi õhkimine Läänemeres – kõik need signaalid salvestuvad ja nendel on igaühel oma eripära. Eestis harva toimub maavärinaid, aga sel aastal on juba kolm salvestatud. Nende signaali analüüsist saab selgitada, kas oli päris looduslik maavärin või oli järsku mingi lõhkamine kuskil. Bornholmi saare juures need kurikuulsad plahvatused salvestusid ka siin, Särghaua seismojaamas," lisas ta.