Lukas ütles ERR-ile, et instituudi esitatud tegevuskavas üllatusi ei ole ning paljudel juhtudel on instituut ka kinnitanud, et keelenõu temaatikas ei ole muutusi. 

"Kui keegi on kartnud, et kohe tulevad metsikud reformid, siis sellest tegevuskavast seda välja ei paista. Eesti Keele Instituut püüab kahtlemata võtta maha selliseid kuulujutte, mis on viidanud mingite drastilistele muudatustele keelekorralduses," ütles minister.

Lukas kinnitas, et õigekeelsussõnaraamat on ja jääb kirjakeele normiks. Ta selgitas, et ühiskond on suure muutuse teel, kus kõnekeelsed tekstid, mis varem olid toimetatud, muutuvad nüüd tihtipeale automaatselt kirjalikuks.

"Mida peame ära hoidma on see, et selline automaatne kõnekeele teisenemine kirjakeeleks ei tooks kaasa vabadust tõlgendada neid kõnekeelseid vorminguid kirjakeele ametliku normina. Sel juhul laguneks keel ära. Meil ei oleks siis ei teistele keele õpetamiseks ega ka omavahel arusaamiseks korralikku keelt," ütles ta.

Lukas ütles, et sama vaade eesti keelele kumab läbi ka instituudi esitatud tegevuskavast.

Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast kinnitas, et instituut ei plaani mingeid reforme. Ta lisas, et ainus kursimuutus on see, et instituut tahab senisest rohkem sõnade tähendusi selgitada. Siiamaani on seda muuhulgas piiranud paberväljaannete ruumipiirang.

Samas ei soovi instituut ette kirjutada, millist sõna on konkreetses tähenduses on õigem kasutada. 

"Me ei taha soovitada, milline on õige ja vale viis. Me tahame soovitada, milline on otstarbekam, eestipärasem, selgem, arusaadavam viis, aga mitte, milline on õigem viis. Me ei taha seaduse jõuga kohustada, vaid selgitada, miks on hea just niimoodi väljenduda," lausus Tavast.    

Suunav keelekorraldus vs. kirjeldav keelekorraldus

Keeletoimetajate liidu juhatuse esimehe Helika Mäekivi sõnul on tekitanud keeletoimetajate seas palju kõneainet just see, milline on instituudi keelekorraldustegevuse eesmärk, kellele see on mõeldud ja millised on selle tulemused. 

"Oleme viimased kaks aastat püüdnud instituudilt vastuseid saada, aga peamiselt valitseb meie seas segadus. Millest me oleme aga aru saanud, on see, et kui meil on seni olnud suunav ja soovitav keelekorraldus, kus jagatakse heakeelsussoovitusi ja püütakse kirjakeeles inimesi suunata paremat keelt kasutama, siis nüüd on soov minna üle kirjeldavale keelekorraldusele, kus ainult tutvustatakse inimestele eesti keelt kogu selle ulatuses – alates slängist, stampsõnadest ja kantseliidist kuni kirjakeeleni. Sobivama või heakeelsema keelekasutuse kohta aga enam nõu ei anta," tõdes Mäekivi.

Kriitikat on instituut siiamaani saanud suuresti uue Sõnaveebi kohta, kuhu on koondatud sõnastikud. 

Mäekivi ütles oktoobris ERR-ile, et Sõnaveebi puuduseks on tõik, et ühendsõnastik tugineb veebitekstidel. See tähendab, et seal on palju vähem kirjakeelset teksti, ilukirjandust, õigusakte ehk nii-öelda asjalikku ja korrastatud, süsteemselt ja teadlikult arendatud keelekihti. 

"Kui keeletoimetajal tuleb sageli tegeleda tarbetekstiga, kus kirjakeele kiht on väga oluline, siis ühendsõnastik teda selles ei aita," rääkis Mäekivi. 

Ka ajaloolane Lauri Vahtre sedastas oktoobri lõpus Postimehe arvamusveergudel, et Sõnaveeb propageerib kõnekeelset keelekasutust.

Tavast: hinnangute jagamisel asemel peaks põhjalikumalt selgitama

Arvi Tavasti sõnul on laiem küsimus selles, kui palju on keeles üldse võimalik öelda, mis on õige ja mis väär. Selmet taolisi hinnanguid jagada, peaks Tavasti sõnutsi hoopis seletama senisest rohkem lahti, mis on otstarbekas, kirjakeelne, ilus või lugejale arusaadav.

"Võtame kaks sõna – "infrastruktuur" ja "taristu". Üks nendest on pikk ja kole võõrsõna, teine aga ilus omasõna. Samas see pikk ja kole sõna on paljudele inimestele harjumuspärasem," tõi ta näite.

Praegu sõnaveebis sõnade "infrastruktuur" ja "taristu" juures sarnane selgitus puudub. Ühendsõnastikus on pelgalt näidatud, et kaks sõna on sünonüümid. 

Keeletoimetajate liidu esimees Helika Mäekivi sõnul paistab, et instituut on muutnud põhimõtteid kantseliidi valdkonnas – näiteks sõnade "koheselt" ja "antud" kohta soovitusi enam ei anta. Nõuandeid ei anta enam võõrmõjuliste sõnade kohta – näiteks "lüürika" on Sõnaveebis ka laulusõnade tähenduses ja "eepiline" on esitatud inglise tähendusringiga. Samuti näib olevat muutunud põhimõte, et võõrsõna asemel tasub võimaluse korral eelistada samaväärset või isegi täpsemat omasõna. 

Üks näide siin on Mäekivi sõnul näiteks "paneel", mille omakeelne vaste on "vestlusring", "arutelu", "mõttevahetus", ent neid sõnu ei soovitata. "Piloteerimine" on aga Sõbaveebis sisuldasa samaväärne "proovimise" või "katsetamisega".

Sõnaveebis on sõna "piloteerima", juures tekst: "sõna piloteerima kasutus tähendustes 'võidusõiduautot juhtima' ja 'katsetama, proovima' on tavapärane. Üldkeele sõnade tähendusi ei saa normida, vaid sõnade tähendused kujunevad keelekasutuses."

"Keelenõuvaka sisu oli tõesti niisugune, et soovitame seda ja punkt. Soovitasime "piloteerimise" asemel "katsetamist" ja punkt. Mitte mingit selgitust. Nüüd soovime lisada selgituse, et miks me seda soovitame – miks on "katsetamine" parem või miks on "piloteerimine" parem. Mõlemal sõnal on ju omad eelised. Kui ütleme lihtsalt, et katsetamine on parem, siis vaatab inimene, et instituut ei jaga üldse matsu, nad ei saa aru, mis nad räägivad. Nad ei ole kursis, nad ei saa sisust aru, nad annavad lihtsalt ebapädevat nõu," ütles Tavast.

Keelenõuvakk tuleb tagasi

Tavast ütles, et instituudil on siiski plaan teha keelenõu soovitusi koondanud Keelenõuvakk jälle avalikult kättesaadavaks. "Me oleme Keelenõuvaka avalikust veebist ära võtnud, sest teeme seda korda. Selle uus kodu on EKI teatmikus ja tasapisi kanname me üle ka seniseid korduma kippuvaid küsimusi, neid sobivalt üldistades ja põhjendades," ütles ta.

Mäekivi ütles, et varasema Keelenõuvaka tagasitulek oleks väga rõõmustav uudis. "Seni sai Keelenõuvakka kasutada ainult siis, kui kirjutada Eesti Keele Instituudi direktorile ja küsida temalt nõusolekut. Põhjenduseks pidi esitama selle, millist teadusuuringut tehakse," ütles ta.

Tavast ütles, et näiteks sõnu "piloteerima", "enamik" ja "enamus" uuest Keelenõuvakast siiski ei leia.

"Need on ju sõnatasandi küsimused. Neid sõnu ei ole mitte mingit vajadust Keelenõuvakka panna ega sealt otsida. Neid saab otsida sõnastikust. Sõnastikus tõepoolest me katsetame eri väljendusviise, mis oleksid inimestele paremini arusaadavad," ütles Tavast.

Haridus- ja teadusministeerium on saatnud tegevuskava Eesti Keele Instituudile tagasi koos ettepanekutega, kuidas kava parandada ja täpsustada. Seejärel esitab instituut ministeeriumile uue tegevuskava versiooni, mida eritleb ka Eesti Keele Nõukogu. 

Minister ütles, et on tänuväärt, et eesti keele tuleviku kohta on tekkinud niivõrd suur arutelu. Ta lausus, et edasine mõttevahetus nii instituudi ja ministeeriumi vahel kui ka avalikkuses üldiselt, peaks olema aga korralikumalt struktureeritud.

"Meil peab olema olemas konkreetne arutelu alus, et see ei läheks niisuguse legendide, müütide ja arvamuste tasemele, nagu ta on vahepeal läinud," sõnas minister.