Sügisel rabas Eesti Keele Instituudi juht Arvi Tavast üldsust seisukohaga, et eesti kirjakeel peaks saama areneda isevooluteed, ilma seda viimse komani normeerimata. Õhus oli ka võimalus, et ÕS-i kui kirjakeelenormi kehtestava käsiraamatu väljaandmine lõpetatakse.

Nüüd aga andis haridusminister Tõnis Lukas korralduse ka järgmine õigekeelsussõnaraamat välja anda.

"Mind ka häiris see arutelu hajusus, millest osa asjahuvilisi sai aru, et kirjakeele normi enam tulevikus ei ole ja keelekorraldamine lastakse isevoolu minna. Sellepärast ma otsustasin hakata seda protsessi juhtima ja palusin Eesti Keele Instituudilt konkreetselt tegevuskava ÕS-i ja EKI teatmiku edasiseks väljaandmiseks, et me naaseme ikkagi sellise konservatiivse keelekorralduse juurde, et eesti keel jääb tulevikus ikkagi eesti keeleks," rääkis Lukas "Aktuaalsele kaamerale".

Tavast ütles, et tema oma seisukohtadest taganenud ei ole – kirjakeelel on erinevad arenguetapid ning praeguses eesti kirjakeeles on oskussõnad juba olemas ning keel nii-öelda valmis.

"Seetõttu ei ole tarvis niivõrd intensiivset korraldamist. Korraldamine on jõudnud lihtsalt uude ajajärku, kus toimub saavutatu säilitamine, hooldamine ja tasapisi edasiarendamine," rääkis ta.

Sellegipoolest tuleb uus ÕS palju mahukam kui varasemad, sisaldades 170 000 märksõna. Ent ka infot märksõnade kohta antakse varasemast teisiti ja rohkem.

"Rohkem sünonüüme, rohkem naabersõnu ja põhjalikumalt lahti kirjutatud soovitused ja selgitused," ütles Tavast.

Kui seni kirjutati märksõna juurde tüüpsõna, mille järgi seda käänata või pöörata, siis uues ÕS-is käänatakse-pööratakse sõna lugeja eest juba ära.

"Inimestele väga meeldib, et nad ei pea mõtlema, mida tähendab see, kui sõna käändub nagu "redel", vaid nad võivad kohe sellesama sõna enda vormid tabelist järele vaadata, missugused on kirjakeele normile vastavad vormid sellel sõnal," selgitas Tavast.

Kui seni on ÕS-i välja antud iga seitsme aasta tagant, siis edaspidi igal aastal, et muudatustega sammu pidada. Kas see ka igal aastal paberile jõuab, on juba poliitiline otsus.

Veebis hakkavad keelekorraldajad muudatusi suisa iga päev tegema ning need muutuvad kasutajatele kohe nähtavaks ehk enam ei pea uuendusi seitse aastat ootama.

Tavast ütles, et uue põhimõtte järgi ei muutu ükski kunagi lubatud vorm edaspidi keelatuks.

"Üks markantne näide on jutumärgid. Äsja tähistasime 40 aasta möödumist sellest, kui nad enam ei ole vajalikud, aga sellegipoolest on nad endiselt lubatud pealkirjade ümber," ütles Tavast. (EKI juht ajas siinkohal segamini lühendipunkti ja jutumärgid, neist viimased on senini vajalikud - toim)

Keeletoimetajad on uueneva ÕS-i suhtes aga skeptilised. "Mulle tundub, et see on lihtsalt see ühendsõnastik, millele pannakse ÕS nimeks. /.../ Mina ootaks, et ÕS oleks ikkagi konservatiivsem. Et ta võib-olla ei võtaks toorlaene nii lahkelt keelde vastu. Võib-olla oleks selle normeeriva sõnaraamatu eesmärk siiski mingeid protsesse natuke pidurdada keeles, näiteks inglise keele mõju," kommenteeris keeletoimetajate liidu liige Mari Koik.

Uus ÕS ilmub 2025. aasta augustis.