Keskmine Eesti kodu asub praegu nõukogudeaegses korrusmajas. Lõviosa neist majadest pole siiani soojustatud. Kui seni on Tallinna tehnikaülikooli teadlased pakkunud välja lahenduse, kuidas tehases toodetud paneelidega soojustada viiekorruselisi maju, siis nüüd püütakse leida lahendus ka üheksakorruseliste jaoks.

"Üheksakorruselised iseenesest on väljakutse. Ühelt poolt on tegemist kõrghoonega tuleohutuse mõttes, teiselt poolt seab elemendi tõstmine nii kõrgele väljakutsed elemendi enda jäikusele, kuju stabiilsusele, sest tuulehood on kõrgemal suuremad," selgitas tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees.

Esimesena peaksid uue soojustuse saama Tartus Annelinnas asuvad korrusmajad. Professori sõnul teeb nende majade soojustamise keerulisemaks tõik, et omaaegse Tartu elamuehituskombinaadi majade fassaad ei ole sile, vaid paneelide servas on kümnesentimeetrised paksendused. See seab uued väljakutsed elemendi tagumisele pinnale ja kinnitusele.

"Me tahame lähinädalatel valmistada prototüübi ja arutada seda koos puitmajatootjatega, et seda saaks maksimaalselt efektiivselt paigaldada ja kinnituslahendused teha nii, et see kogu protsess oleks kiire ja kindel," ütles Kalamees.

Maja soojustamise kulud jäävad suuresti elanike kanda, kuigi renoveerimiseks saadakse toetust nii rahvusvahelisest OpenLab projektist kui ka Tartu linnalt. Kredex on esialgu jaganud toetusi viiekorruseliste majade soojustamiseks. Kas raha jagub ka Annelinna majadele, pole veel selge.

Seni on Kredex andnud toetust 19 viiekorruselise maja soojustamiseks.

"See oli pigem tehniliste lahenduste katsetamiseks. Seda on lihtsam teha viiekorruselise maja peal. Teiseks on neid viiekorruselisi maju väga palju, mis on just nõukogudeaegsete tüüpprojektide järgi ehitatud," selgitas Kredexi kommunikatsiooni valdkonnajuht Joonas Kerge.

Tema sõnul on praegu tehases toodetud paneelidega soojustamine tavalisest rekonstrueerimisest kallim, kuid see on märksa kiirem ning elanikele vähem ebamugavust põhjustav lahendus.

"Tulevikus, kui teha seda rohkem ja massiga, peaks ka hind alla tulema, sest tootmine toimub tehases, kindla kvaliteedi ja kontrolliga keskkonnas," ütles Kerge.

Riikliku strateegia kohaselt peaks järgnevatel aastatel korrusmajade renoveerimiseks eraldatud toetuste summa kasvama 50-80 miljoni euroni aastas. Täpne summa pole veel selge.