Praegu õpetatakse Jõhvi riigigümnaasiumis venekeelse põhikooli lõpetajatele nende soovi korral vene keeles matemaatikat ja vene keelt. Gümnaasiumi direktor Tatjana Ait ütles, et ehkki kevadised sisseastumiskatsed näitasid, et koroonast tingitud distantsõpe oli andnud vene põhikoolides vahepeal paremaks muutunud eesti keele õppele tagasilöögi, ei lükata gümnaasiumi eestikeelseks muutumist edasi.

"Koroona poolteist aastat tegid mitte ühe, vaid mitu sammu tagasi. Aga ma olen võibolla kärsitu inimene ja ma ei oska oodata. Ja kuna ma teadsin, et me liigume selles suunas, siis milleks me veel ootame. Me võime küll öelda, et koroona pärast veel natuke ootame, aga ei, me anname niigi seda ette teada. Ja omalt poolt oleme valmis aitama põhikooliõpetajaid," rääkis Ait.

Kuna ka Kohtla-Järve riigigümnaasium on eestikeelne, siis on piirkonnas lähim võimalus omandada gümnaasiumiharidus osaliselt vene keeles kutsehariduskeskuse kõrval vaid Sillamäe gümnaasiumis. Seal rakendatakse nn 60:40 õppekava ehk peaaegu pooli aineid õpetatakse vene keeles.

Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit on seisukohal, et seni kui vene põhikoolid ei suuda eesti keelt vajalikul tasemel õpetada, peavad gümnaasiumid pakkuma vene noortele emakeeles õppimise võimalust.

"Kahju, et mõned ei tule nende õpilaste õpetamisega toime, kes ei valda kõrgel tasemel eesti keelt. Meil on see kompetents olemas ja me lähtume õppijakesksusest ja sellest, et parem õpilane koolis kui tänaval," rääkis Kaseniit.

Tatjana Ait ütles, et koolide üleminekul täies mahus eesti keeles õpetamisele on kõik kinni haridusasutuste juhtide suhtumises.

"Kõik sõltub kooli juhist, kuidas tema mõtleb ja tema arvab. Mina teeks nii, et 1. septembrist 2023 oleks kogu haridus eestikeelne," sõnas ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi kava näeb ette lasteaedade ja üldhariduskoolide eestikeelseks muutmise hiljemalt 2030. aasta sügiseks.