Mariliis Olenko: ortodontiateenuse kättesaadavusest

Igale Eestimaa lapsele peab olema tagatud võimalus omada normipäraselt funktsioneerivat hammaskonda. See ei tohiks olla mitte kuidagi sõltuvuses lapse elukohast, kirjutab Mariliis Olenko.
Elu väljaspool pealinna ja suuremaid Eesti linnu on võimalik, mistõttu peaks kättesaadav olema ka eluliselt oluline ortodontiateenus. Siinkohal ei mõtle ma pisikesi esteetilisi kõrvalekaldeid, mis teinekord patsiendile kaunilt isikupäragi lisavad, vaid tõepoolest sellise tähtsusega hambumusprobleeme, mis õigeaegsel mittesekkumisel lapseeas hoopis süvenevad ning ajas keerukamat korrigeerimist või lõpuks lausa kirurgilist sekkumist nõuavad. Kuna laps on kasvav organism, on ortodontilise raviga võimalik suunata ka lõualuude kasvu, et erinevaid kõrvalekaldeid normist ravida.
Miks töötavad ortodondid tihti ühe suure linna mitmes kliinikus osakoormusega, kui tõelise arstina oleks võimalus oma panus anda ka mõnes väiksema linna kliinikus? Kas nad kahtlevad hambakliiniku kaasaegsuses ja instrumentide ning töövahendite olemasolus? Kinnitan, et pole põhjust, sest tihti on võimalused laialdasemad ja mitmekesisemadki. Selge on see, et ühel eriarstil paljude laste juurde sõita on lihtsam, kui paljudel lastel ühe eriarsti juurde.
Miks on nii, et meil on Tartu Ülikool ja praktikabaasina Tartu Ülikooli Kliinikum, mis ortodonte koolitavad; meil on Eesti riik, mis selleks raha eraldab; meil on haigekassa, mis tasub alla 19-aastaste kindlustatute hambaravi eest ning teatud juhtudel ka lastele osutatud ortodontiateenuse (sh breketid) eest, kuid meil puudub õiglane teenuse kättesaadavus? Kas ehk on olukord tekitatud kunstlikult?
Ühes juulikuises intervjuus Postimehele, mille teemaks ei olnud küll tervishoid, ütles välisminister Urmas Reinsalu, et kui on olemas avalik huvi, peab probleemi lahendamisega tegelema riik. See põhimõte peab kehtima ka hammaste tervishoius. Täpsemalt, väga suure avaliku huvi osaline on hambaravis ortodontiateenuse kättesaadavus Eestis tervikuna, eriti väljaspool suuremaid linnu nagu Tallinn või Tartu.
Kui juhtub ime ja näiteks Haapsalu laps pääseb ortodondi visiidile Tallinnas (näiteid võib tuua aga ka vastuvõtule pääsemisest Kuressaares, Viljandis, Tartus), tähendab see lapsevanemale lisaks visiiditasule muuhulgas tööpäevast loobumist, sõidukulusid ning rahalist väljaminekut toidule.
Ortodont on hambaravi eriarst, kelle juures, kui on alustatud näiteks breketravi, toimuvad visiidid iga nelja-kaheksa nädala tagant kuni kahe ja poole aasta vältel, mis tähendab ka lapsevanemale tasustamata tööpäevi selle aja vältel. Ka ei ole vähem tähtsam lapse koolipäev. Oleks teenus kättesaadav maakonnakeskuses, puuduks õpilane koolist maksimaalselt ühe või kaks ainetundi.
Paljud juhtumid on sellised, mis õigeaegsel sekkumisel piima- või vahetuvas hammaskonnas, ei vajagi hilisemat ravi jäävhammaskonnas.
Hetkel on hambakliinik Haapsalus olukorras, kus dekreetpuhkusele suunduvale ortodondile ei ole kolleegide seas näha kedagi appi tulemas. Kui MarDent Kesklinna Hambakliinik pöördus Eesti Ortodontide Seltsi poole, saime sõbraliku vastuse, et nendepoolne abi saab olla vaid info vahendamine ning töökuulutuse edastamine seltsi liikmetele. Kelle kord on nüüd sekkuda?
Toimetaja: Kaupo Meiel