Tööandjad tahavad maksuvabalt hüvitada töötajate ravikulusid

Hambaravi
Hambaravi Autor/allikas: ERR

Tööandjad soovivad neli aastat kehtinud tervisekulude hüvitamise süsteemi edasi arendada, et suureneks maksuvaba piirmäär ja laieneks teenuste valik, mida saab hüvitada. Näiteks võiks tööandja tulevikus hüvitada ka töötaja hambaravi, taastusravi või ka vähiravi.

Kui töötaja soovib hakata käima mõnes trennis või külastada regulaarselt näiteks massööri või füsioterapeuti, saab ta lasta tööandjal osa sellest tegevusest kinni maksta. Sageli kasutatakse ettevõtetes selleks Stebby veebikeskkonda, mis varem kandis nime SportID.

Kui muidu peaks ettevõte maksma töötaja tervisekulude hüvitamiselt erisoodustusmaksu, siis neli aastat tagasi kehtestati kord, kus ühe töötaja kohta on 100 eurot kvartalis ja 400 eurot aastas maksuvaba. Eesmärgiga toetada töötajate tervislikke eluviise ja üldiselt tervist parandada.

Sellest hoolimata on Eestis üsna vähe neid ettevõtteid, kes seda võimalust kasutavad. Tööandjate keskliidu hinnangul on põhjus selles, et kõikide ettevõtete kõik töötajad ei soovi vabal ajal trennis käia. Näiteks kui igapäevatöö on juba füüsiliselt koormav ning justkui trenni eest. Sellised inimesed eelistaksid muude tervisekulude hüvitamist, leiab tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

"Inimesed saavad kasutada teenuseid, mida nad võib-olla üldise haigekassa eelarve raames kasutada ei saaks või kus järjekorrad on väga pikad või kus arsti juurde minekuga oodataksegi nii kaua, kuni probleem on juba pöördumatult halb," märkis Aas.

Ta juhtis tähelepanu, et kui praegu saavad töötajad käia tööandja toel jõusaalis, siis miks ei võiks firma maksta ka kinni nende hambaravi, taastusravi või ka vähiravi. "Kas see on see koht, kus peaks erisoodustusmaksu tingimata korjama?"

ABB-s läheb praegune piirmäär lõhki

Energeetika ja automaatikaga tegelevas ettevõttes ABB on spordikulude hüvitamise võimalus väga populaarne ja töötajate seas tehtud küsitluse järgi lemmikboonus, mida ettevõte pakub, ütles ABB töökeskkonna juht Kaspar Kreek.

"Meie kasutame selle maksuvabad 100 eurot täielikult ära, 75 eurot on sportimisvõimaluste jaoks läbi Stebby ja 25 eurot kvartalis on tervisekindlustuse jaoks," selgitas Kreek.

Tema hinnangul võiks kindlasti maksuvabastuse alla käivat summat suurendada, sest kindlustuse pakkujatelt on juba tulnud tagasiside, et mitmesugused terviseteenused on läinud palju kallimaks. "Kindlasti sellise raha eest, nagu eelmise perioodi pakkumise saime, me enam nii head pakkumist ei saa. Ehk suure tõenäosusega see 100 eurot kvartalis võib meil väga vabalt lõhki minna," ütles Kreek.

Kas see tähendab, et ABB jätab olukorra töötajatele samaks ja hakkab maksma erisoodustusmaksu või püsitakse maksuvaba tasu piires ja töötajatel enam nii häid võimalusi pole, ei osanud Kreek öelda, sest seda pole veel otsustatud.

Kasutajaid on liiga vähe

Tööandjate keskliit on mitu korda teinud eri ministeeriumidele ettepaneku, et terviseteenuste maksuvaba hüvitise määra võiks suurendada ning hüvitise alla käivate teenuste hulka suurendada.

Viimatine edutu kirjavahetus toimus rahandusministeeriumiga, kust öeldi, et maksu- ja tolliameti andmetel kasutas töötajate tervisekulude hüvitamise võimalust eelmisel aastal viis protsenti kõigist tööandjatest. Neist omakorda neli protsenti kasutas ära kogu aastase mahu ning üle 400 euro hüvitas 11 protsenti tööandjatest. Keskmine hüvitis töötaja kohta oli 92 eurot aastas.

Seepärast leidis ministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets, et liiga väike piirmäär ei ole praegu probleem, vaid hoopis tööandjate vähene aktiivsus tervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamisel.

"Seega tuleb esmalt tõsta tööandjate aktiivsust meetme kasutamisel ning alles pärast selle eesmärgi täitmist on võimalik analüüsida piirmäära tõstmise vajalikkust," kirjutas Kõomets vastuses tööandjate keskliidule.

Probleemsete sektoriteni soodustus ei jõua

Samale probleemile viitas ka ERR-iga vestelnud tervise- ja tööminister Peep Peterson, kes oli varem aastaid ametis ametiühingute keskliidu juhina. Tema hinnangul kasutavad soodustusi eelkõige kõrgemate töötasudega asutused nagu pangad, IT-ettevõtted ja ministeeriumid.

"Seal, kus tervisega tegelikult probleem on, seal seda praegu ei rakendata ja oleme korduvalt küsinud, millal tööandjad hakkavad ka reatöötajale neid soodustusi pakkuma. Hetkel ei ole selles osas veendumust. Siin on kindlasti küsimus selles, et kui me teeme terveid tervemaks, mis on hea mõte, siis selle käigus ei jääks haiged haigemaks," kõneles Peterson.

"Ega kõiki soodustusi või teenuseid, mida riik pakub, ei kasutagi kunagi sada protsenti tööandjatest ja töötajatest," vastas seepeale Aas. "Me ei peaks karistama tublimaid piirangutega, sellepärast, et võib-olla mõned ei hooli või ei vaja sellist teenust. Sellepärast ei peaks kogu süsteemi arendamist seisma panema."

Aas märkis, et nende töötajate ring, kes seda hüvitist saab, on läinud aasta aastalt laiemaks, aga enamik rahast kulub spordihüvitistele.

"See ei ole ka halb, aga kui me saaks seda piirmäära tõsta ja piiranguid vähendada, siis see tooks tervishoiusüsteemi kõvasti uut raha juurde," sõnas Aas. Ta tõdes, et seda maksuvaba summat võib küll kasutada läbi kindlustusseltsi tervisekindlustuse saamiseks, aga millegipärast ei tohi tööandja otse neid kulusid katta.

"Arusaadav, et kunagi aastal 2018, kui seda süsteemi loodi, siis olid need piirangud võib-olla ajakohased ja põhjendatud. Kardeti, kuidas see kõik mõjutab ja kas tuleb palju väärkasutamist, aga see neli aastat on näidanud, et tegelikult on õige asi ja need riskid on maandatud. Selle süsteemi arendamisega võiks edasi minna," rääkis Aas.

Seaduseelnõu valmis, aga ei saanud heakskiitu

Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi ütles, et tegelikult valmistati ministeeriumis enne eelarveläbirääkimisi ette üht seadusemuudatust tervisekulude hüvitamise küsimuses.

"See ei olnud summa suurendamiseks, aga selleks, et seda ei peaks kasutama kvartaalset, vaid saaks aastapõhiselt läheneda, samuti et sinna mahuksid kõik tervishoiutöötajad või muud tervisevaldkonna kutset omavad isikud. Kuna sellel oli aga riigieelarve laekumistele väike miinusmõju ehk osad maksud, mida praegu makstakse, jääks laekumata, siis riigieelarve läbirääkimiste protsessis see kulutus joone peale ei jäänud," ütles Liivamägi.

"Meie sellesse ei usu," ütles Aas negatiivse mõju kohta riigieelarvele. Tema sõnul kelleltki raha ära ei võeta, vaid pigem tuuakse süsteemi juurde. Aas leiab, et erakapitali toomist tervishoiusektorisse tuleks soodustada. "Ilma et seda peaks erisoodustusmaksuga karistama. Maksud laekuvad riigikassase niikuinii."

Peterson kinnitas, et poliitiline toetus tervisehüvitise laiendamiseks on olemas.

"See jääb kindlasti järgmise aasta poliitilisteks aruteludeks, kui tuleme tagasi ravirahastuse süsteemi juurde," sõnas Peterson. Ta märkis, et laual on olnud idee lüüa lahku tervise edendamine ja ravikindlustus. Samas kui summade suurendamisest rääkida, tuleks tema hinnangul rohkem panustada tervise edendamisele.

"Hetkel ma ei torma tööandjate ettepanekut toetama," ütles minister.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: