Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu uksed olid avatud kella üheksani õhtul, et raamatukokku saaksid tulla ka need inimesed, kes muidu sinna ei jõua või kellele meeldib õhtuti töötada, ütles kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus.

"Aeg-ajalt on ka meie uurijad soovinud, et me oleks kauem lahti, sest raamatukogu on avatud ainult üheksast viieni, aga kes õpivad või käivad tööl, nad tahavad ju ka õhtul tulla siia uurimistööd tegema," lausus Kiipus.

Uurimistöö tegemise kõrvalt sai uudistada ka mitmeid põnevaid teoseid. Näiteks esimest eestikeelset kalendrit, mis siiani 1732. aastast säilinud on ja mis lisaks kuupäevadele sisaldab teisigi tarkusi.

"Näiteks võis olla seal juttu, kuidas kartuleid maha panna, kuidas mesilasi kasvatada. See oli üldse üks esimene õpetus, kuidas mesilasi kasvatada, see ilmus kalendri lisas. Kalendri lisas ilmusid ka esimesed vanasõnad ja mõistatused," ütles raamatukoguhoidja Helle Maasleib.

Raamatukoguööl on väljas mitmed haruldased raamatud. Aga lisaks sai proovida tõsta raamatukogu kõige raskemat raamatut.

Kõige raskema, 12-kilogrammise saksakeelse piibli kõrval olid ka hoopis teises mõõdus raamatud. Nimelt kääbusraamatud.

"Kõige väiksem raamat on "Eesti hümn", mis on valmistatud Eesti hümni aastapäevaks. Seda pisikest hümni on Eesti raamatukogudes kolm eksemplari," lausus Kiipus.