"Menetluse käigus selgus, et kuigi haridus- ja teadusministeeriumi kiirtestihankes võidi riigihankemenetluse nõudeid rikkuda, ei tegutsenud ükski ministeeriumi töötaja ega minister [Liina Kersna] selle nimel, et anda hanke võitnud äriühingule teiste ees eelist. Seetõttu ei ole kellelegi ka kuriteo toimepanemist ette heita," teatas prokuratuur.

"Uurimise käigus tuvastasime, et toonane haridusminister ja ministeeriumi töötajad tegutsesid selle nimel, et kiirtestid 1. novembrist 2021 koolidesse jõuaksid. Seejuures olid nad veendumisel, et mitme pakkuja kaasamiseks ja nende pakkumuste korrektseks menetlemiseks ei olnud piisavalt aega, mistõttu pöördus ministeerium ühe pakkuja poole. Seega ühe pakkuja poole pöörduti teadmisega, et see oli toonastes tingimustes kooskõlas riigihangete seaduse ja riigihanke menetluse nõuetega," ütles riigiprokurör Laura Aiaots.

"Samuti kontrolliti kriminaalmenetluses, kas hankelepinguga seoses võidi panna toime usalduse kuritarvitamine. Kuivõrd kogutud tõendite põhjal ei tuvastatud tahtlikku riigihanke seaduse nõuete rikkumist, siis ei ole alust kellelegi usalduse kuritarvitamist ette heita," lisas Aiaots.

Kriminaalmenetluse lõpetati, sest prokuratuuri hinnangul kuriteokoosseis puudub. Menetlust viis riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kaitsepolitseiamet.

"Need uurimised nii rahandusministeeriumi kui ka riigiprokuratuuri poolt olid väga põhjalikud. Mõlemad uurimised kestsid rohkem kui viis kuud. Ja näiteks ka riigiprokuratuur tõesti töötas läbi kõigi asjaosaliste e-kirjad, telefonieristused, tohutul hulgal dokumente, nii et kindlasti see oli väga põhjaliku töö tulemus, mis andis selguse, et me haridus- ja teadusministeeriumis tegime laste huvidest lähtuvalt õigeid otsuseid," kommenteeris Kersna prokuratuuri otsust.

Liina Kersna kandideerib riigikogu valimistel Reformierakonna nimekirjas Võru-, Valga- ja Põlvamaa esinumbrina.