Torme ikka esineb, aga esmaspäevane torm Birgit oli väga tugev, nentis Kallis.

"Ta oli pärast 2010. aastat tugevaim lumetorm, mis tekitas sellise olukorra. Ka nii tugev lumesadu pole tavapärane: ta polnud mitte väga eriskummaline, aga ikkagi tugevate hulgast. Aga lõunatsüklonitega võib selliseid asju ette tulla," sõnas Kallis ERR-ile.

Need nähtused on looduslikud, seal pole midagi inimtekkelist, märkis Kallis. "Lihtsalt kõrgrõhkkond ja madalrõhkkond asetusid just selliselt. Sealt hakkas tulema tsüklon, mis sattus meie kohale just sellise tugevana," sõnas Kallis.

Kallise sõnul on Birgiti-laadseid torme Eestis esinenud igal sajandil. "1914. aastal oli jaanuaris selline ilm, et hanged Tartu-Tallinna raudteel ulatusid üle vagunite katuste. Seda on ka piltidel näha olnud. Oli ka küllalt palju tuisus hukkunuid," sõnas Kallis. Tema hinnangul pole inimesed praegu lumeks väga hästi valmistunud. "Kui meil oleks lumeredelid ja kõrgemad hekid teede ääres, siis oleks asi meile lihtsam," märkis ta.

Omapärane oli Kallise hinnangul ka sademete hulga erinevus küllalki väikesel maa-alal. "Kitsas tuisuriba käis üle Saaremaa keskuse. Ida-Saaremaal oli ainult 17 sentimeetrit lund, samal ajal kui keskosas tuli alla 40 sentimeetrit lund. See oli samuti omapärane olukord. Muuseas, kui lumekaarte vaadata, siis asi Saaremaal nii hull ei olegi, sest mõõtejaamad on kõik ranniku ääres ja Kesk-Saaremaal ametlikes punktides lund ei mõõdetagi," selgitas Kallis.

Kliimamuutus tõi soojema talve

Kui vaadata ilm.ee-st läinud aastate detsembri ilma Eestis, siis tavapärane temperatuur on olnud plusskraadides, mitte miinus kümne kraadi lähedal, nagu sel aastal. Kallise sõnul on normaalne talv aga just praegu. "Need detsembrid, kui lilled õitsevad, on eriskummalised. Eestis on novembrit nimetatud talvekuuks ja kui oktoobris on hakanud mõnikord lund tulema, siis detsembris võib olla juba püsivat lumekatet. Püsiv lumekate peaks olema ka detsembris," rääkis Kallis.

Et detsembris on varasematel aastatel soe olnud, see on anomaalia, mis näitab kliimasoojenemist, nentis Kallis. "Vaadates alates möödunud sajandi algusest kolmekümneaastaseid lõike, siis kuni 1950. aastateni oli temperatuur enam-vähem ühesugune, aga alates 1960-ndatest on ilm läinud iga kümnendiga ainult soojemaks. Detsember-jaanuar on olnud juba mitu kraadi soojemad," sõnas Kallis.

Kallise sõnul tekkis kuuekümnendatel režiiminihe. "Siis algas kliimasoojenemise periood ja suhteliselt kiiresti on läinud temperatuur üles. Praegusel perioodil ta jätkub, aga kui kaua, seda keegi ei tea. Kui ühes maakera piirkonnas on soe, ei tähenda see, et kogu globaalne olukord oleks soojemaks läinud, aga praegu on see tõepoolest nii," rääkis Kallis.

Kui mõni aasta tulevad külmemad ja lumisemad talved, siis see ei tähenda, et kliimamuutuses oleks pöördeid, sõnas Kallas. "Kui öeldakse, et mis sest kliimasoojenemisest rääkida, kui detsember on olnud külm, siis kui tänavune ja järgmine talv isegi tulevad lumised ja külmad, siis seda saab nimetada kõigest kliimakõikumiseks," ütles kliimateadlane. "See on nii isegi, kui külmad talved tulevad viis aastat järjest. Kui trend on ühes suunas 20–30 aastat, siis võib alles rääkida kliimamuutusest mingis suunas. Praegu on ikka kliimasoojenemine," ütles Kallis.

Metskitsedel raske, mardikatel hea

Kallise sõnul on praegune paks lumekate kasulik mardikatele ja Hispaania tigudele, aga näiteks metskitsedele on see olukord väga raske. "Metsloomadel ja -lindudel on raske toitu kätte saada. Taliorastele ka paks lumi väga hea ei ole, sest paks lumi on nagu paks vaip, mis võib tekitada orastel haudumust," ütles Kallis. Täpsemalt näeb paksu lume mõjusid aga alles kevadel, lisas teadlane.

Metsamehed ootavad ka õhemat lund, et maa külmuks ja saaks metsa vedada, märkis Kallis.