"Hoida kliima soojenemist alla 1,5 kraadi – see on täna juba praktiliselt võimatu. See on kõige ambitsioonikam eesmärk – 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Kahe kraadi eesmärk on veel saavutatav, aga see on ebatõenäoline, see on ülimalt keeruline," rääkis ta.

"Kui meil õnnestub üleminekut taastuvenergiale kiirendada, siis jah, me tõenäoliselt läheme ikka üle kahe kraadi, aga võime jääda sellisele tasemele, millega on endiselt võimalik kohaneda," lisas ta.

Toll tõdes, et Venemaa sõda Ukrainas mõjutab ka kliimaeesmärkide saavutamist, kuid selle pikaajaline mõju on praegu ebaselge.

Tolli sõnul tuleb kliimamuutustega kohaneda, kuid samal ajal tuleb ikkagi tegutseda ka temperatuuritõusu leevendamisega.

"See, et me ei ole Pariisi kliimaleppe täitmise trajektooril – me oleme praegu umbes kolmekraadise soojenemise trajektooril sajandi lõpuks –, ei tähenda, et heitkoguseid ei tuleks vähendada. Vastupidi, kliimamuutuste mõjud, kliimariskid kasvavad hüppeliselt nii nagu soojenemine jätkub. Ehk selleks, et meil üldse oleks võimalik kohaneda, on hästi oluline teha kõik selleks, et muutusi leevendada ehk heitkoguseid vähendada," selgitas professor.

Tolli sõnul saavad kliimasoojenemisest kõige suurema löögi Aafrika, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aasia, kus kasvab toidupuudus ja tekib rändesurve, mis omakorda mõjutab Euroopat. Euroopas on kliimamuutuste mõju samuti suurem pigem lõuna pool.

"See ei tähenda, et me ei peaks valmis olema ka selleks kliimamuutuseks, mis meil siin, Eestis kohapeal toimub. Ka meil kliima muutub," lisas ta.

Tolli sõnul on siiani vähe uuritud, kuidas Eestis tulevikus kliima muutuma hakkab ning riik peaks selliseid analüüse rohkem tellima.

"Üldpilt on muidugi teada – soojenemisega kuumalained sagenevad, mis juba on toimunud, paduvihmad sagenevad, mis juba on toimunud ka Eestis, millest tekivad ka üleujutused. See on ühine Põhja-Euroopale laiemalt. Aga täpsemalt, missugused mõjud sellel Eesti loodusele, infrastruktuurile olema saavad, seda peaks senisest palju põhjalikumalt teaduslikult analüüsima."

Et Eesti inimesed kliimaprobleeme rohkem teadvustaksid, tuleb Tolli hinnangul teadlikkust tõsta.

"Hariv kommunikatsioon, et me sisuliselt räägime kliimamuutuste problemaatikast. Teiseks kliimaharidus. Me Tartu Ülikoolis koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga koostame õppematerjale ja koolitame õpetajaid, et kliimaharidust Eestis arendada. Aga seda kõike peaks tegema suuremal määral kui praegu," rääkis ta.