Minister sai teada, et haiglad pole elektrikatkestusteks valmis

Foto: Ken Mürk/ERR

Töö- ja terviseministrile Peep Petersonile sai enda sõnul alles hiljuti teada, et Eesti haiglad ei suuda elektrikatkestuse korral seaduses nõutud vastupidavust tagada. Seepeale lubas minister kiiresti lisaraha otsida.

Paar nädalat tagasi toimus valitsuse liikmetele õppus, kus harjutati, mida teha, kui elekter ära läheb. Kui juttu tuli haiglate toimepidevusest, esines töö- ja terviseminister Peep Peterson enesekindlalt. "Minu memos oli kindlasõnaline väide, et kõikidel on olemas generaatorid," meenutas Peterson.

Aga teisipäeval, kui Paide mõneks ajaks elektrita jäi, ilmnes, et pelgalt generaatori olemasolust ei piisa.

"Me saame kindlasti erakorralise meditsiini osakonnas patsiendid vastu võtta, me saame neil kõige lihtsamate vahenditega diagnostikat teha. Seisavad nii röntgen kui ka labor, mis vajavad rohkemat voolu," kirjeldas "Aktuaalsele kaamerale" olukorda Järvamaa haigla peaarst Külvar Mand.

"Kui minister läheb valitsuse õppusele ja alustab lauset, et meie tervishoid jääb püsti, siis püstijäämine ühel jalal ei ole piisav," ütles seepeale Peterson ning tõdes, et info pidanuks paremini liikuma.

Rohkemat voolu annaks võimsam generaator, mille Järvamaa haigla loodab edaspidi soetada. Samas pole too aastas ligi 10 000 erakorralist patsienti teenindav haigla oma mures üksi.

Tegelikult peaksid kõik suuremad haiglad iseseisvalt hakkama saama 72 tundi ja väiksemad 16 tundi. Kuid enamik haiglaid seda seadusesse pandud nõuet täita ei suuda. Peep Peterson ütles, et kõige enam on oma probleemidele tähelepanu juhtinud Tallinna Lastehaigla.

"Nende informatsioon on see, et generaator on olemas, valitsusele saab raporteerida, et linnuke on olemas," märkis Peterson, kuid lisas, et asja sisusse pole ametnikud piisavalt süüvinud. "Kui seal on tõesti 20-aastane generaator, mis hoiab käigus väikese osa haiglast, siis see lastehaigla puhul kindlasti ei ole piisav," sõnas minister.

Tegelikult on terviseametil üsna selge info olemas. Aastast aastasse on nad arvutanud, kui palju raha oleks haiglate toimepidevuse parandamiseks vaja. Sügisel löödi kokku, et täielik kriisikindlus tuleks 21 miljoni euroga. Pelgalt elektrikatkestuse eest kaitseks 13 miljoni euro jagu investeeringuid. Aga tänavustel riigieelarve läbirääkimistel küsis Peterson haiglate toimepidevuseks 1,1 miljonit eurot.

Ministri sõnul pandi ministeeriumi taotlus kokku enne tema ametisse saamist. "Seda on ka kantsler tunnistanud, et sel aastal kas unustati või jäeti meelega elektri varustuskindlusvalmiduse taotlus esitamata," sõnas Peterson. "Kui aasta varem, isegi kolm aastat tagasi küsiti 13 miljonit ja vahepeal ei ole olukord eriliselt paranenud, siis miks ta 1,1 miljonit oli, ma kahjuks jään hetkel vastuse võlgu."

Aga ka need 1,1 miljonit eelarvesse ei jõudnud. Mis sest, et pea igal valitsuse pressikonverentsil räägitakse ohust, et elekter võib ära minna.

"Tõsi on see, et sellel valitsusel ühtegi muud kriisi peale Ukraina sõja meeles ei olnud. Isegi Covidi järellaine kulud pidid olema ministri isiklik prioriteet. Nii et siin tuleb kriitiliselt otsa vaadata kogu süsteemile. Minu teada ei olnud üheski ministeeriumis keskendumist sellele, et ka Eesti võib sattuda rünnaku alla," sõnas Peterson.

Värskeid teadmisi saanud Peterson lubab nüüd kiirelt tegutseda ning haiglate valmisolekuks raha juurde leida. "Teeme uue kaardistuse. Igal juhul tuleb nüüd valitsusse minna erakorralise taotlusega. Võib-olla mitte 13 miljoniga," sõnas minister.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: