Pidasime karistusheidutust piisavaks, ka kogu NATO pidas, aga meid pani taktikat muutma see, et Venemaa teeb pidevalt valearvestusi, lausus Salm, lisades, et Venemaa käitumine, sealhulgas rünnak Ukrainale, on näidanud, et alati peab olema valmis selleks, et idanaaber teeb midagi valesti.

 Karistusheidutus tähendas valmisolekut võita tagasi sissetungija poolt vallutatud alad ning sissetungija hävitada. Takistusheidutus eeldab, et riigi kaitsmine algab kohe ning diviis on kohal või saabub kohale kohe, kui rünnak algab.

"Plaan on see, et NATO oleks diviisiga siin, kui sõda hakkab. See diviis oleks välja õpetatud, reaalselt olemas, integreeritud, teaks iga Eesti nurgatagust, neil oleks relvastus, varustus ja kõik muu. NATO-l on suhteliselt hea eelhoiatus. Selleks, et NATO vastu sõda alustada, ei tee seda üleöö, selleks on vaja vägesid paigutada," lausus Salm.

Salmi sõnul on Eestil brittidega kokkulepped, et neil oleks päriselt valmis väed, kes ongi Eesti kaitseks määratud, selle jaoks varustatud, välja õpetatud ning on olemas plaan, mismoodi sõja ajal Eestisse pääsetakse.

"Meil on kokkulepped kolme NATO suure tuumariigiga pluss Saksamaaga," lisas Salm.

Salmi sõnul on tähtsaim õppetund Ukraina sõjast, et meil oleks olemas kaitsevalmidus esimesest hetkest ning selleks vajalik suur kaitsevägi ja piisavalt varusid.

"Konkreetselt: varud, kaudtuli. 2021. aasta lõpuga võrreldes on täna riigikaitse eelarvesse järgmise nelja aasta eelarvesse juurde tulnud Eesti riigi rahast 1,6 miljardit eurot. Kui juurde arvutada liitlaste panus, siis see number ligineb kahele miljardile. Lõviosa läheb sellest laskemoonavarude suurendamiseks ja nendesse võimetesse, mis tagavad meile kaudtuld – võimekust vastast kaugemalt mõjutada, võimekus tekitada vastasele strateegilisi dilemmasid ja teha Eesti ründamine väga palju kallimaks," rääkis Salm.

Õhutõrjesuutlikkus peaks Eestil olema praeguste plaanide järgi 2024. aasta lõpus, lisas ta.

"Tänaseks on lääneriikides toodetud õhutõrjepakkumised laual ja uuel aastal üritaks saada lepingusse. Sihime nii, et kõige kiirema graafikuga need kohal oleks ehk 2024. aasta lõpuks saaks Eestis õhutõrjet opereerida," ütles Salm.