Ukraina sõjavägi ei ole kinnitanud, et tegemist oli nende drooniga, mis jõudis Engelsi õhuväebaasi 600 kilomeetri kaugusel Ukraina-Venemaa piirist. Küll aga viitas Ukraina õhuväe esindaja, et plahvatused olid Venemaa tegevuse tulemuseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Moskva teatel mingit plahvatust baasis ei toimunud, vaid õhukaitse lasi drooni alla ning selle rusud tapsid kolm inimest.

Sõda Ukrainas jätkub ning üheks tulisemaks punktiks on Bahmut, mille nimel on mitu nädalat lahinguid peetud. Samasuguse strateegilise tähtsusega on ka Kreminna linn.

"Kreminna olukord püsib raske, kuid siiski on Ukraina kaitsevägi edasi liikunud, tõsi, seda vaid pisut," tõdes Luhanski oblasti kuberner Serhii Haidai. "Fakt on see, et meedias räägitakse palju Kreminna vabastamisest või meie vägede kohalolekust linnas, kuid see pole tõene. Meie väed pole Kreminnast kaugel ning vastasseis jätkub. Saan öelda, et Kreminnas paiknenud teatud üksuse juhtkond on viidud Rubižnesse."

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas esmaspäeval India peaministri Narendra Modiga telefonivestluse, milles arutasid rahuplaani. Zelenski kutsus Modit kava toetama, kuna India võttis detsembris üle G20 eesistumise.

India peaministri kantselei teatel toetab peaminister igati rahukõnelusi sõja asemel. Zelenski hoiatas oma pöördumises ukrainlastele, et aasta lõpp tuleb raske.

"Ainult mõni päev on sellest aastast jäänud. Peame olema valmis, et vastane proovib selle aja muuta meie jaoks pimedaks ja raskeks. Venemaa on kaotanud sel aastal kõik, mis sai, aga proovib nüüd kaotusi kompenseerida propagandistide parastamisega meie riigile ja energiasektorile korraldatud raketirünnakute järel. Tean, et pimedus ei takista meid uute kaotuste tekitamisest okupantidele, kuid peame olema valmis igasuguseks stsenaariumiks," lausus Zelenski.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kinnitas Kiievi plaani kutsuda ÜRO julgeolekunõukogust ära Venemaa, mis pommitab Ukraina tsiviilinfrastruktuuri.

Ukraina välisministeerium esitas üleskutse esmaspäeval, lisades, et Venemaa tuleks organisatsioonist üldse välja visata.

Venemaa ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme staatuse üle on varemgi vaieldud ning eksperdid on nimetanud seda pigem soovmõtlemiseks, kuna ÜRO harta näeb ette, et Venemaa staatuse muutmise näiteks ÜRO julgeolekunõukogus peab heaks kiitma Venemaa ise.