Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 2. septembril kell 20.43:

- Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest;

- Putin eitas mobilisatsiooniplaane;

- Permis süttis raketimootoreid tootev tehas;

- Meedia: Ukraina valmistub kõige rängemaks talveks;

- Põhjala ja Balti riigid nõudsid ÜRO-s Venemaalt Ukrainast lahkumist;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit.

Ukraina teatas mitme Vene sõjalise sihtmärgi ründamisest

Ukraina teatas, et riigi väed ründasid ööl vastu kolmapäeva mitmeid Venemaa sõjalisi sihtmärke. Donetski oblastis tabati laskemoonaladu Volodõmõrivkas ja Vene üksuse logistikaladu. 

Lisaks ründasid Ukraina väed Venemaa Brjanski oblastis relvade ja sõjatehnika koondumispaika.

Ukraina kasutab sellisteks rünnakuteks regulaarselt keskmaa droone, millega sihitakse rindejoonest 25–200 kilomeetri kaugusel asuvaid Vene õhutõrjesüsteeme, juhtimiskeskusi, laskemoonaladusid ja logistikarajatisi, vahendas The Kyiv Independent. 

Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.

"Täna tahame hoiatada kõiki lennufirmasid, kes kasutavad Venemaa õhuruumi, kõiki kindlustusandjaid ja kõiki, kes endiselt kasutavad Venemaa tähtsamaid lennujaamu: Venemaa õhuruum muutub ohtlikuks. … Venemaa õhuruum suletakse," ütles Zelenski teisipäeval oma igaõhtuses videopöördumises.

Zelenski rõhutas, et Ukraina ei hakka tsiviillennukeid ründama, kuid lisas, et Venemaa taevas hakkavad lendama droonid ning sellega tuleb arvestada.

"Kuigi Venemaa võimud ei anna sellest teada, sulgub sisuliselt Venemaa õhuruum. Venemaa alustatud sõda sulgeb tema enda taeva," lisas Zelenski.

It was from Russia that the first missiles and the first drones came, and they crossed our country's border from Russian airspace. This escalation cannot and will not remain confined to Ukrainian territory.

Today, we want to warn every airline that uses Russian airspace, every…

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) September 1, 2026

Ukraina president teatas, et kampaania on vastus Moskva uuele eskalatsioonile. Ta märkis, et alates augustist on Venemaa muutnud Ukraina-vastase sõja taktikat, suurendades tsiviilelanike vastu suunatud terrorit. Seepärast vastabki Ukraina Moskva sammule Venemaa õhuruumi blokeerimisega.

"See eskalatsioon ei saa ega jää ainult Ukraina territooriumile. On täiesti loomulik ja õiglane, et selle tagajärjed jõuavad ka Venemaale, sealhulgas Venemaa õhuruumi, millest on juba saanud ja saab üha rohkem ruum meie droonidele, rakettidele… Me kasutame oma õigust kaitsele," rääkis Zelenski.

Ukraina president teatas, et riigi välisministeerium võtab ühendust välispartneritega ja edastab neile info toimunud muutuste kohta.

Zelenski lubas samuti, et Ukraina tagab vabad koridorid läbirääkimisdelegatsioonidele, kes tegelevad lahenduste otsimisega rahu saavutamiseks.

"Julgeolek naaseb Venemaa õhuruumi siis, kui algab tõeline liikumine rahu poole. Venemaa kohal olev õhuruum on praegu mõeldud droonidele, mitte tsiviillennundusele, kuni sõda jätkub," tõdes Ukraina president.

Venemaa on viimastel nädalatel tugevdanud õhurünnakuid Kiievile ja teistele Ukraina linnadele. Moskva viimases rünnakus ööl vastu teisipäeva hukkus 12 inimest ja paljud said vigastada – see oli juba kuues järjestikune päev, mil Ukraina pealinna tabasid ulatuslikud rünnakud.

Ukraina on vastanud sagedaste droonirünnakutega Venemaa sihtmärkidele, millest paljud on seotud Venemaa naftatööstuse ja jaekaubandusega.

Kuigi Euroopa ja USA lennufirmad ei lenda sõja tõttu Venemaa kohal, kasutavad Venemaa õhuruumi teiste riikide, näiteks Hiina, Türgi, Araabia Ühendemiraatide ja teiste Pärsia lahe riikide lennufirmad. USA lennufirmad on öelnud, et Venemaa õhuruumi kasutamine annab neile lennufirmadele aja- ja kütusekulu kokkuhoiu tõttu eelise.

Zelenski hoiatuse järel langes järsult Venemaa lennufirma Aerofloti aktsiate hind. Moskva börsil kukkus Aerofloti aktsia kell 20.40 kohaliku aja järgi 5,11 protsenti, jõudes 30,36 rublani aktsia kohta.

Õhuruumiga seotud riskid

Samas ei ole Ukraina droonide põhjustatud risk Venemaa kohal lendavatele reisilennukitele selge, kuna Venemaa on pindalalt maailma suurim riik, märkis uudisteagentuur Reuters. Siiski on on piirkonnas olnud surmaga lõppenud juhtumeid, kus tsiviillennukeid on ekslikult peetud sihtmärgiks .

Lennundusriskide nõustamisfirma Osprey Flight Solutions teatas klientidele saadetud hoiatuses, et kuigi suurem osa Ukraina drooni- ja raketirünnakutest toimub tõenäoliselt kuni 300 kilomeetri kaugusel piirist, on 2026. aastal peaaegu kindlad ka igapäevased rünnakud sügaval Venemaa territooriumil, sealhulgas Moskva ja Peterburi lähedal.

"Samuti on realistlik võimalus, et Ukraina rünnakute sagedus Venemaa territooriumi sügavuses suureneb lähiajal veelgi," seisis hoiatuses. "Hinnanguliselt on Ukraina konfliktiga seotud piirkondades tõenäoline eksimus ja/või sihtmärgi valesti tuvastamine," lisas ettevõte.

Osprey meenutas, et Venemaa kasutab õhutõrjeks tavapäraseid maa-õhk-tüüpi raketisüsteeme, mis on võimelised tabama sihtmärke kõigil kõrgustel.

Euroopa kõrgeim inimõiguste kohus leidis eelmisel aastal, et Venemaa vastutab 2014. aastal Ida-Ukraina kohal, lahingutegevuse piirkonnas, reisikõrgusel lennanud Malaisia reisilennuki allatulistamise eest, milles hukkus umbes 300 inimest, peamiselt Hollandi kodanikud.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin tunnistas eelmisel aastal Aserbaidžaani presidendile, et Venemaa õhutõrje tegevus põhjustas 2024. aastal Aserbaidžaani reisilennuki allakukkumise, mistõttu hukkus 38 inimest.

Ukraina ÜRO lennundusagentuurile: Venemaa õhuruum pole ohutu

Ukraina teavitas Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO), et Venemaa õhuruum ei ole ohutu, teatas Kiiev kolmapäeval.

ÜRO agentuur, mis reguleerib ja kehtestab tsiviillennunduse standardeid, ei andnud kohe avalikku kommentaari.

"Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud terrori drastilise eskaleerumise taustal muutub Venemaa õhuruum üha ebaturvalisemaks," ütles Ukraina välisminister Andri Sõbiha sotsiaalmeediaplatvormil X.

"Me kutsume kõiki üles seda vältima. Venemaa on teadlikult eiranud oma Ukraina-vastasest agressioonist tulenevaid ohte, mis on viimastel aastatel juba viinud mitme intsidendini," sõnas minister.

Venemaa lennuamet sulgeb Ukraina droonide tõttu regulaarselt lennujaamu.

2024. aastal tulistas Venemaa õhutõrje väidetava Ukraina droonirünnaku ajal ekslikult alla Aserbaidžaani reisilennuki.

Ukraina õhuruum on olnud suletud alates Venemaa sissetungist.

Putin eitas mobilisatsiooniplaane

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin lükkas tagasi teated võimaliku uue mobilisatsioonilaine kohta, nimetades neid täielikuks jamaks, kuid teatas samal ajal, et on andnud korralduse valmistuda ulatuslikeks rünnakuteks Ukraina energiataristu vastu.

"See on täielik jama. See on Venemaa-vastane infosõda," ütles Putin Kõrgõzstanis toimunud Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) tippkohtumise järel toimunud pressikonverentsil, kus temalt küsiti, kas Moskva võib pärast eelseisvaid riigiduuma valimisi välja kuulutada uue mobilisatsiooni. Putin katkestas oma vastusega ajakirjaniku juba enne, kui see sai küsimuse lõpetada.

Putini avaldus järgnes Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hoiatustele, et Kreml võib peagi uue mobilisatsiooni välja kuulutada. Zelenski ütles hiljuti, et Moskva kavatseb värvata 2026. aastal umbes 300 000 ja 2027. aastal veel 300 000 inimest.

Putin ütles samal pressikonverentsil, et on andnud Vene sõjaväele korralduse valmistuda massilisteks rünnakuteks Ukraina energiataristu vastu, esitades neid vastusena Ukraina korraldatud rünnakutele, mis on tabanud Venemaa naftatöötlemistehaseid ja muud taristut.

Putin väitis, et talle anti 1. septembril teada, et suur hulk Ukraina droone üritas Moskva ja Peterburi ümbruse õhutõrjest läbi tungida ning rünnata kolme naftatöötlemistehast.

"Kõike seda arvesse võttes… on Venemaa relvajõududele antud korraldus valmistuda ja korraldada massilised rünnakud Ukraina energiataristu vastu," ütles Putin. "Nemad ründavad meie taritut ja nad saavad vastuse," lisas ta.

Venemaa on alates 2022. aastal alanud täiemahulisest sissetungist rünnanud Ukraina elektrivõrku ja muud tsiviilenergiataristut sadu kordi. Külmematel kuudel on rünnakud sagenenud, eesmärgiga häirida riigi elektri- ja soojusvarustust.

Venemaa kaitseministeerium on samuti hiljuti ähvardanud korraldada Ukraina energiasektori vastu uusi ulatuslikke rünnakuid, esitades neid vastusena Ukraina rünnakutele Venemaa kütuse- ja energiataristu vastu.

Permis süttis raketimootoreid tootev tehas

Venemaal Permi linnas süttis raketimootoreid tootva ettevõtte tehas, teatasid ühismeediakanalid.

Russia's Proton-PM plant, a major rocket manufacturer in Perm, suddenly exploded and caught fire this morning.

The Proton-PM plant manufactures and tests key liquid-fuel rocket engines, including those used in Russia's Angara space launch vehicles. pic.twitter.com/asTGT0nkwv

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) September 2, 2026

"Permis süttis põlema aktsiaseltsi Proton-PM tehas," seisab Exilenova+ teates.

Kanal märgib, et tegu on Venemaa raketi- ja kosmosetööstuse ning masinaehituse valdkonna ühe olulisema ettevõttega, mis on spetsialiseerunud raketimootorite tootmisele, samuti lennundus- ja kosmosetööstuse komponentide tootmisele.

Portaal Militarnõi kirjutab, et ettevõttes toodetakse muu hulgas vedelkütusega raketimootorit RD-191, mida kasutatakse Angara raketimudelite puhul. Nimetatud kanderakett aitab kaasa Venemaa plaanide elluviimisele satelliidisüsteemi Rassvet laiendamiseks.

Väljaanne analüüsis avalikest allikatest pärit andmeid ja tuvastas, et tulekahju puhkes tõenäoliselt uues mootorite tootmishallis.

Sündmuskoht asub enam kui 1500 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.

Tulekahju põhjused ja teave võimalike kahjustuste kohta on seni teadmata.

Ukraina riikliku kosmoseagentuuri juhi endine nõunik Andrii Kolesnik, kes vastutas veel hiljuti kosmosetegevuse analüüsi ja prognoosimise eest, ütles eelnevalt, et Ukraina rünnak Samaras asuvale kosmosekeskusele Progress, kus koostatakse kanderakette Rassvet-süsteemi satelliitide orbiidile viimiseks, nihutas kaugemale Venemaa satelliidiprogrammi elluviimise tähtaegu. Samas on tema sõnul veel liiga vara rääkida programmi läbikukkumisest.

Kolesnik rõhutas, et programm ei ole veel kokku varisenud ega ole sellele lähedalgi. Ta lisas, et tuleb analüüsida eelseisvaid kolmanda ja isegi neljanda partii käivitamisi, sest alles siis saab rääkida suundumustest.

Eksperdi sõnul on tegemist rünnakutega unikaalsele varustusele, mida on raske või suisa võimatu uuesti toota.

Meedia: Ukraina valmistub kõige rängemaks talveks

Ukraina valmistub kogu Venemaaga peetud sõja kõige rängemaks talviseks pommitamiseks, vahendas portaal Unian ajakirja The Economist.

Nädalakiri märkis, et riik on paremini valmistunud kui kunagi varem: enneolematu energiasüsteemi tugevdamise programm kulgeb graafikust ees, pool töödest on juba tehtud.

"Riik peaks talvele vastu minema nõutavast suurema tootmisvõimsusega, 14 miljardi kuupmeetri suuruste gaasivarudega, energiasüsteemi võtmesõlmede parandatud füüsilise kaitsega ning uute õhutõrjet pakkuvate eraettevõtetega, mis aitavad riigi nõrgenenud õhujõude," märgitakse artiklis. 

Ajakirjanike arvates on halb uudis aga see, et Venemaa oht areneb kiiremini. 

Ballistiliste rakettide tõrjeseadmete puudus on üks Ukraina nõrku kohti. Teine on uued Venemaa reaktiivdroonid, mis on Ukrainat viimastel nädalatel terroriseerinud.

Oluline on, et enne käesolevat aastat ei olnud ükski pealinna 110-kilovoldistest trafodest kaitstud. Ööpäevaringselt töötades on riik nüüd kaitsnud neist kaks tosinat võrgu ja betoonarmatuuriga ning tugevdanud ka elektrijaamu. 

Venemaa on samas suurendanud ballistiliste rakettide tootmist umbes sajani kuus ja seda hetkel, kui tõrjerakettide tarned Ukrainale on järsult vähenenud.

Samuti on Kiievi mitmed soojuselektrijaamad liiga suured, et neid oleks võimalik täielikult kaitsta. 

Praegu tagavad ainsat tõhusat kaitset reaktiivdroonide eest kallid hävituslennukid, kantavad õhukaitsesüsteemid või õhutõrjekahurid.

Allikas Ukraina õhutõrjejõudude juhtkonnast ütles, et hiljutiste rünnakute käigus suutis see kombinatsioon alla tulistada vaid 30 protsenti reaktiivdroonidest. Ja tänu sanktsioonidest mööda hiilimisele on Venemaal õnnestunud droonide hinda kaks või enam korda allapoole tuua. 

Ajakirjanikud leiavad, et praegu on Venemaa tähelepanu tõenäoliselt suunatud umbes 140 alajaamale, mida haldab riigiettevõte Ukrenergo.

Tõsiseks probleemiks saab elektrienergiaga varustamine sellistes haavatavates linnades nagu Kiiev, Odessa ja Krivõi Rih, kui Venemaa hävitab nende kohalikud elektritootmisvõimsused.

Oluline on, et mõnedel Kiievi ümbruses asuvatel alajaamadel puuduvad varutoiteallikad. Sama kehtib ka linna ühenduse kohta tuumaelektrijaamadega, mis tagavad suurema osa linna elektrienergiast.

Ohtu on sattunud ka veevarustussüsteemi elektritoide. Ilma selleta lakkab töötamast elanike varustamine joogiveega, kanalisatsioon ja keskküte. Pealinna 15 000 hoonest 2500-l puuduvad varutoiteallikad soojuse tagamiseks.

Põhjala ja Balti riigid nõudsid ÜRO-s Venemaalt Ukrainast lahkumist

Põhjala ja Balti riigid (NB8) kutsusid ÜRO-s Venemaad üles viivitamatult täitma oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ning nõudsid kõigi Vene vägede täielikku ja tingimusteta väljaviimist Ukraina territooriumilt. 

Soome alaline asendaja ÜRO-s Heli Lehto tegi kaheksa riigi nimel avalduse ÜRO Peaassamblee istungil, mis käsitles olukorda Ukraina ajutiselt okupeeritud territooriumidel.

"Meie, Põhjamaad ja Balti riigid, kutsume Venemaad üles viivitamatult ja täielikult täitma oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi. Nõuame kõigi Venemaa vägede viivitamatut, täielikku ja tingimusteta väljaviimist Ukraina territooriumilt selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides," ütles diplomaat.

Lehto rõhutas, et Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamine on ulatusliku, õiglase ja püsiva rahu eeltingimus.

Ta juhtis tähelepanu Venemaa rünnakute järsule suurenemisele tsiviilisikute ja tsiviitaristu vastu 2026. aastal. Tema sõnul on tsiviilisikute surmajuhtumite ja vigastuste arv kõrgeimal tasemel alates 2022. aasta märtsist, samal ajal kui ajutiselt okupeeritud territooriumide elanikud seisavad jätkuvalt silmitsi pideva ja süstemaatilise repressiooniga.

"ÜRO sõltumatud uurijad teatavad jätkuvalt massilistest meelevaldsetest kinnipidamistest ja piinamise laialdasest kasutamisest tsiviilisikute, kinnipeetavate ja sõjavangide suhtes," ütles ta.

Lehto viitas ka teadetele süstemaatilisest seksuaalvägivallast Venemaal vahi all olevate ukrainlaste suhtes ning naiste ja laste kuritarvitamisest okupeeritud aladel.

"Inimõigusorganisatsioonid on dokumenteerinud Ukraina laste ulatuslikku sunniviisilist ümberasustamist ja ebaseaduslikku väljasaatmist. Ukraina ametivõimud teavitavad tahtlikest püüdlustest hävitada okupeeritud aladel Ukraina rahvuslik identiteet, sealhulgas militariseerimise, indoktrineerimise ja laste ebaseadusliku adopteerimise kaudu," ütles Soome esindaja.

Lehto tuletas meelde, et okupatsioonivõimudel on kohustus tagada kohaliku elanikkonna inimväärne kohtlemine, rahuldada nende põhivajadused ja hõlbustada humanitaarabi kohaletoimetamist.

"On selge, et Venemaa ei soovi neid kohustusi täita," ütles ta.

Diplomaat kinnitas ka kaheksa riigi pühendumust võtta Venemaa toime pandud rahvusvaheliste kuritegude eest vastutusele.

"Me oleme endiselt kindlalt pühendunud Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude erikohtu loomisele ja toetame jätkuvalt vankumatult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd," lõpetas Lehto.

Soome diplomaat esitas ühisavalduse Taani, Eesti, Islandi, Läti, Leedu, Norra, Rootsi ja Soome nimel.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 491 030 (+1390);

- tankid 12 324 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 25 263 (+6);

- suurtükisüsteemid 49 016 (+62);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2081 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1598 (+1);

- lennukid 440 (+0) ;

- kopterid 354 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid  2464 (+12);

- operatiivtaktikalised droonid 494 146 (+1969);

- tiibraketid 5070 (+10);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 142 715 (+383);

- eritehnika  4625 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.