"Ukraina on soovinud panna iga punkti eestvedajaks ühe või teise riigi. Eesti on koos Argentinaga võtnud vastutuse, et tagada selle plaani viiendat punkti, mis tähendab territoriaalse terviklikkuse põhimõtte ja ÜRO harta kehtimist ehk rahvusvahelise õiguse printsiibi jätkusuutlikkust," ütles Tsahkna reedel ERR-ile.

Sellise ülesande võtmine ei tähenda siiski seda, et Eesti ja Argentina peaks saavutama Vene okupatsiooni lõppemise Ukrainas, selgitas Tsahkna.

"See tähendab tegevusi, mida me niikuinii teeme: aktiivset käitumist kõikides rahvusvahelistes organisatsioonides, koordinatsiooni, sõnumite levitamist ja mitte ainult meiega samameelsete riikide võtmes, vaid näiteks globaalse lõuna või muude riikide seas," rääkis välisminister. "Aga see ei ole nii, et Eesti peab leidma lahenduse, et Venemaa tunnustaks Ukraina territoriaalset terviklikkust. See on väärtuspõhine eestvedamine ja meie töö, mida me niikuinii Eesti välisministeeriumis teeme."

Selline initsiatiiv läheb ka kokku Eesti laiemate välispoliitiliste eesmärkidega, lisas Tsahkna.

"Kui me vaatame, mis on meie välispoliitilised eesmärgid ja tegevused, siis see läheb kokku meie enda põhimõtteliste huvidega – nagu president Lennart Meri kunagi ütles, et rahvusvaheline õigus on väikeriikide tuumarelv. Nii et seda ülesannet me tõepoolest täidame," rääkis ta.

Üks kohti, kus Eesti sel teemal silma peal hoiab, on sel nädalal Šveitsis toimuv rahvusvaheline Ukraina rahukonverents. "Selle deklaratsiooni tekstiga me väga aktiivselt tegeleme, et seal oleksid need põhimõtted sees – see on lihtsalt üks näide. Aga jah, me oleme nii-öelda valvurid selle teema suhtes," ütles minister.

Selline tegevus Eesti jaoks mingeid lisakulusid ei too, kinnitas Tsahkna: "Kogu meie diplomaatiline võimekus on niikuinii suunatud ju eelkõige sellele, et taastada ja seista ÜRO harta kehtimise eest ja territoriaalse terviklikkuse printsiip on meile eksistentsiaalne. Selles mõttes on see naturaalne osa meie tööst."

Zelenski kümnepunktilise rahuplaan, mille ta avaldas juba 2022. aasta novembris, sisaldab punkte Ukraina tuuma-, toidu- ja energiajulgeoleku tagamise nõudega; kõikide vangide ja küüditatute naasmist; nõuet, et taastataks Ukraina territoriaalne terviklikkus ja Venemaa taaskinnitaks seda vastavalt ÜRO põhikirjale; Vene vägede väljaviimist ja sõjategevuse lõpetamist ning kahe riigi vahelise piiri taastamist; eritribunali loomist Venemaa sõjakuritegude menetlemiseks; sõjaga tekitatud keskkonnakahjude likvideerimist ja korvamist; uue konflikti puhkemist ära hoidva julgeolekuarhitektuuri loomist Euro-Atlandi ruumis, sealhulgas tagatisi Ukrainale ning viimase punktina sõja lõpetamist asjaosaliste allkirjastatud dokumendiga.

Venemaa liider Vladimir Putin teatas reedel, et on valmis peatama oma vägede sõjategevuse Ukrainas, kui see loobub vastupanust neljas oblastis, kus praegu lahingud käivad, aktsepteerib Krimmi minekut Venemaa kätte ning ei taotle NATO liikmesust.