Rahandusministeerium esitas kooskõlastusringile seadusemuudatused, millega peaks kujundama nende tegevuse põhjalikumaks kontrollimiseks hoiu-laenuühistud ümber ühistupankadeks.

Seadusemuudatuste esimeses etapis kehtestatakse hoiu-laenuühistutele nõue anda liikmetele infot nii liikme enda kontoseisu kui ka ühistu finantsseisu kohta. Muudatusega piiratakse volitamist ja kehtestatakse täiendavad nõuded finantsauditile ning täiendavad sobivus- ja usaldusväärsuse nõuded hoiu-laenuühistute juhtidele. Ühtlasi seatakse keeld hoiuste intressi reklaamimisele, mis jõustub käesoleva aasta 1. juulist.

Teises etapis peavad hoiu-laenuühistud hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks saama finantsinspektsioonilt panga või ühistupanga loa, vastasel juhul ei saa nad enam peale seda kuupäeva oma tegevusega jätkata. Sellega kohalduvad hoiu-laenuühistutele samad nõuded nagu pankadele, välja arvatud osakapitali nõue, mis võib viie miljoni euro asemel olla üks miljon eurot.

"Oleme varasemalt mitu korda juhtinud tähelepanu, et hoiu-laenuühistud tegelevad avalikkuselt hoiuste kaasamisega ja seetõttu tuleb nad viia finantsjärelevalve alla. Muuhulgas on see vajalik ka võrdse kohtlemise ja finantsturu läbipaistva toimimise aspektist," märkis Eesti Pank.

Eelnõus välja pakutud üleminekuperioodi 2027. aasta lõpuni peab keskpank aga liiga pikaks, kuna tegevusloa taotlemise ettevalmistamine ja menetlus nii pikka perioodi ei vaja.

"Teeme ettepaneku üleminekuperioodi lühendada nii, et hoiu-laenuühistud peavad taotlema finantsinspektsioonilt krediidiasutuste tegevusluba hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks," kirjutas Eesti Pank vastuses rahandusministrile.