2020. aasta kevadel esitas Utilitas hoonestusloa taotlused, et rajada kokku kuus tuuleparki, neist kaks Saaremaast edelasse, Sõrve sääre külje alla. Möödunud aasta sügiseks selgitasid riigiasutused välja, et samasse kohta, Sõrve sääre juurde võiks kerkida ka osa Eesti-Läti ühisest tuulepargist ELWIND-ist. 

Korra detsembris esitaski keskkonnainvesteeringute keskus riigipoolse hoonestusloa taotluse, aga võttis selle peagi tagasi. Eraettevõtjaga konkureerima ei hakatud. Kuid päev enne aasta lõppu saadeti riigikogule hoopis teistsugune lahenduskäik.

Enne teist lugemist lisataks elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõusse punkt, mis ütleb, et kui riik esitab mõnele merealale oma hoonestusloa taotluse, siis tagastab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ettevõtjate varasemad taotlused ilma neid läbi vaatamata.

"Selle muudatusettepaneku eesmärk on mõnes mõttes selles, et riik mereala omanikuna saaks otsustada, kuidas ta oma alasid väärindab," selgitas ERR-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar. "See on täiesti loogiline riigi kui omaniku õiguse sätestamine."

OÜ Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist aga viitas ettevõtte tellitud õigusanalüüsile, kus leitakse, et ministeeriumi ettepanek ei klapi põhiseadusega.

"Õiguses on selline põhimõte, et tagasiulatuvaid muudatusi ei tehta, kui need on ebasoodsad nendele osapooltele, kelle suhtes neid tehakse," märkis Tammist.

Tuleval nädalal peaks elektrituruseaduse muutmise eelnõu teisele lugemisele minema. Kuna muudatusettepanekuid on seal palju, ning mitmed neist veel suurema mõjuga, kui kõnealune, siis tõenäoliselt palub riigikogu majanduskomisjon teise lugemise katkestada, et asja üle veel paar nädalat aru pidada. 

Tatar: Utilitasel pole Sõrve aladele suuremat õigust kui teistel

Timo Tatar ütles, et 2020. aasta kevadel, kui Utilitas oma hoonestusloa taotlused esitas, käis veel merealade planeering. Ja toona teadsid kõik, et enne planeeringu valmimist ühtegi taotlust menetlusse ei võeta. Planeering kehtestati möödunud aasta mais. Aga ka siis ei võetud taotlusi menetlusse. Selleks ajaks oli kogu potentsiaalne arendusala vähemalt ühe aga tihti ka mitme hoonestusloa taotlusega kaetud ning riigile oli selgeks saanud, et alad tuleb panna enampakkumisele.

"See metsiku lääne aeg, kus see, kes oma lipu esimesena püsti lööb on maa omanik on läbi saanud," märkis Tatar ning rõhutas, et Sõrve alad pole kuidagi Utilitasele broneeritud.

"Sinna tulevad kindlasti ka teised pakkujad. Lõpuks see, kes teeb parima pakkumise, saab selle ala endale," sõnas Tatar.

Rene Tammist aga märkis, et just konkursiga arvestades valmistusid nad seda ala kasutusele võtma.  Kõige sellega on kaasnenud kulud. "Ja kõik viivitused, mis seda protsessi takistavad, lükkavad seda ajalises mõttes kaugemale," ütles Tammist.

Tammist juhtis tähelepanu, et ka see, millal lubatud konkursid algavad, pole teada.

Pärast eriplaneeringu valmimist kulus mitu kuud, kuni majandus- ja taristuminister Riina Sikkut avaldas konkursitingimustega määruse eelnõu. Augustis avaldatud eelnõule saadeti viimane ametlik kommentaar septembris kuid nüüd pole keegi sellest juba mõnda aega kuulnud.

Tatar tõdes, et riigi õigusloome võiks kiiremini toimida. "Määruse ettevalmistamise etapis tuvastasid riigi juristid, et vaja oleks muuta veel seadust enne, kui konkurss on võimalik välja kuulutada. Ja seda me hetkel ootame," sõnas Tatar. Kusjuures oodatud muudatus peaks tulema sellesama elektrituruseaduse muutmise eelnõuga.

Kas riigi eelarendus toob tuulikud kiiremini?

Tatar ütles ka, et Utilitas ei pruugi Sõrve alast sugugi ilma jääda. Eesti-Läti ühisprojektis ei hakka riigid ise tuulikuid püstitama.

"Riik ei tee selle alaga mitte midagi muud, kui et ta teeb ära järgmised menetlusetapid. Piltlikult ei müü krunti ilma detailplaneeringuta vaid müüb krundi, kui detailplaneering on tehtud ja on kindel, kui palju täpselt on võimalik sinna alale tuulikuid panna," selgitas Tatar.

Läbiplaneeritud ning kõigi lubadega ala läheb samamoodi oksjonile nagu mujal aladel pannakse oksjonile see, kelle hoonestusloa menetlus läbi tehakse.

"Kokkuvõttes kõik need sammud ikkagi on mõeldud selleks, et aidata kaasa, et Eestisse meretuul võimalikult kiiresti tuleks ja et ka merel oleks erinevate alade ja arendajate vahel piisav konkurents," ütles Tatar.

Utilitas aga eelistaks uuringud ise teha. "Selle põhjus on see, et erinevalt riigiasutustest ei ole meil vaja läbi viia aeganõudvaid menetlustoiminguid ja riigihankeid vaid saame ise need otsused kiiresti teha," ütles Tammist ning lisas, et paralleelselt saaks ettevõte juba ehitustöid ette valmistada. "Ma usun küll, et me saaksime need uuringud tehtud oluliselt kiiremini ja selle läbi jõuda selleni, et me hakkame tuuleparki ehitama oluliselt varem."

Kas tuulikud hakkaksid varem elektrit tootma algusest lõpuni ettevõtja poolt arendatud merealal või seal, kus otsa teeb lahti riik, seda ei hakka Tatar ennustama.

"Meil ei ole ka mingit sisemist eesmärki, et ELWIND peaks kindlasti olema seal Saaremaa lääneranniku arendustest kõige esimesena valmis. Minul on üksnes hea meel, kui ettevõtted toimetavad kiiremini ja ELWIND on lihtsalt üks täiendav võimalus, kuidas ettevõtted saavad ühele alale oma pakkumise esitada," ütles Tatar.

Aga kui riikliku projektiga ei saa kiiremini, milleks siis osa tööst ettevõtjate käest ära võtta? Tatar selgitas, et kahte paralleelset lahendust kasutatakse ka Taanis. Tema sõnul tagab see kindlust näiteks puhuks, kui ettevõtjate veetavad projektid toppama jäävad. "Me teeme neid samme selleks, et kindlustada, et Eesti merealadele kindlasti need tuulepargid kerkiksid," ütles Tatar.

Tatar märkis ka, et merealade planeeringuga määrati tuulikute jaoks üle 1700 ruutkilomeetri. "See kõnealune ala, kus riik soovib teha ise vajalikud sammud ära, on veidi vähem kui 200 ruutkilomeetrit," sõnas ta.