"Panin maakodu elektrihinna alates oktoobrist fiksi peale. Paistab liiga palju prognoosimatuid muutujaid selle talve hinnakokteilis." Nii kirjutas sotsiaalmeedias hiljuti endine majandusministeeriumi energeetika asekantsler ja praegune Leedu energiakontserni Ignitise Eesti äride juht Timo Tatar.

Tatar selgitas oma mõttekäiku ERR-ile nii, et meie regioonis ja kogu Euroopas minnakse talvele vastu olukorras, kus mitmel elektrihinna komponendil on rohkem ruumi kasvuks kui languseks.

"Seda eriti siis, kui peaks tulema tuule- ja sademetevaene keskmisest külmem talv," nentis ta.

Panin maakodu elektrihinna alates oktoobrist fiksi peale. Paistab liiga palju prognoosimatuid muutujaid selle talve hinnakokteilis.

— Timo Tatar (@timo_est) July 28, 2026

Üks prognoosimatu tegur on Iraani konflikti tõttu hüplema hakanud gaasihind: mullusega võrreldes on gaasil Euroopas megavatt-tunni hind paarkümmend eurot kõrgemal ning kuivõrd paljud kauplejad ootasid ja ootavad siiani, et konflikt laheneb ja hinnad langevad, on ka gaasimahutid enne sügistalve tavapärasest tühjemad, märkis Tatar.

Gaasivarude kogumisele on halvasti mõjunud ka kuumus Lääne- ja Kesk-Euroopas, sest madala veetaseme tõttu ei tööta tuumajaamad tavapärases mahus ja kasutada tuleb rohkem gaasielektrijaamu.

Ka Alexelas nähakse samu murekohti, ütles ERR-ile Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu: Euroopa gaasihoidlad on praegu alatäidetud ning probleeme on veeldatud maagaasi ehk LNG tarnekindlusega. See kõik mõjutab gaasi hinda ning kui gaasi hind on kõrge, kandub see osalt üle elektri hinda.

Teine murekoht on Põhjamaade hüdroreservuaaride madal veetase, mis hoidis mullusega võrreldes kõrgemal ka näiteks juuli elektri hinda. "Kui hüdroenergia tootmisvõimalused jäävad piiratumaks, on turul vähem odavat elektrit," nentis Nõu.

Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi nõustus samuti Tatariga, et hetkeolukorda vaadates ootab sel talvel ees tavapärasest veidi suurem ebakindlus: põhjuseks ikka maagaasi hind, Euroopa gaasivarud, kuumast ilmast põhjustatud madal hüdroreservide tase.

Kui eelmiste aastatega võrreldes midagi positiivset leida, siis on see salvestite osakaalu kasv, ütles Nõu: akud osalevad üha enam ka elektri päev-ette ehk tavatarbija jaoks kõige olulisemal turul.

Prognoosimatus ei tähenda ilmtingimata kõrget hinda

Elektri- ja gaasihindade ennustamatus on samas kogu süsteemi nagunii sisse kirjutatud, sest hindu mõjutavad, nagu ikka, paljud tegurid, sealhulgas ilm, mille prognoosimatus on omakorda lausa kurikuulus.

"Börsihind on tegelikult alati prognoosimatu, see ei ole midagi uut," nentis Tatar. "Lihtsalt selleks aastaks võib ennustada periooditi kõrgeid maksimume tulenevalt punastest lipukestest maailmaturgudel ja seda väljendavad ka futuuride hinnad, mis on sarnasel tasemel eelmise aasta talvega või veidi isegi ületavad neid."

"Elektri hinda mõjutab korraga väga palju tegureid, millest paljusid ei ole võimalik pikalt ette ennustada," ütles Hõbejõgi.

Kuid arvata, et prognoosimatus tähendab ilmtingimata kõrgemaid hindu, on samuti ennatlik.

"Tuleb rõhutada, et ka möödunud talvel nägime väga kõrgeid elektri- ja gaasi börsihindu, mille peamiseks põhjuseks oli erakordselt külm ilm. Seega, võrreldes möödunud talvega on keeruline karta veel kõrgemaid küttearveid," märkis Nõu.

Tatar ütles, et kuivõrd tarbijad on viimastel aastatel hinnakõikumistega juba harjunud, siis ei oota ta ühiskonnas samasugust šokki nagu 2022. aasta energiakriisi ajal.

"Küll aga võivad üksikutel tundidel hinnatipud kujuneda ebameeldivalt kõrgeks," nentis ta.

Tatar tõi näiteks talvised tunnid, kui tarbimine suur ja taastuvenergiat pole turul piisavalt: kui gaasi megavatt-tund jääb Euroopa turul 20 kuni 30 eurot kallimaks mullusest, tõstab see gaasielektrijaama tootmise omahinda megavati kohta 40 kuni 60 euro võrra mullusest kõrgemaks.

Kui vaadata, mis tasemel on praegu Põhjamaade elektrifutuurid, siis Soome puhul on tänavuse viimase kvartali hind umbes 90 eurot megavatt-tunnist ehk üheksa senti kilovatt-tunnist.

"Kui Soome talvine keskmine hind kujuneb tõepoolest futuuride näidatud 90 euro lähedale megavatt-tunnist, võiks Eesti talvise keskmise hinna suurusjärk olla ligikaudu 110–120 eurot megavatt-tunnist," pakkus Nõu.

Tatar märkis, et Soome 90 eurot megavatt-tunnist tähendaks Eesti poole fikseeritud hinnapakkumist umbes 140 eurot. "Sest lisandub ülekandeõiguse tasu (FTR), mille osas valitseb turul jätkuvalt ebaselgus ning baaselekter tuleb kohandada kliendi tegeliku tarbimisega, mis samuti muudab hinnaootust," lausus ta.

Kui Tatari hinnangul pole Soome futuurid Eesti hinna prognoosimisel nii olulised, siis Hõbejõe sõnul on Soome futuurid Eesti jaoks kindlasti oluline indikaator.

"Selle põhjal võib ka Eesti hinda ennustada. Samas on ennustusvea tõenäosus suur, sest Eesti hinnapiirkond võib tegelikkuses kujuneda kallimaks või odavamaks sõltuvalt piiriüleste ühenduste kasutatavusest, piirkondlikust tootmisest ja tarbimisest, kohalikest ilmaoludest ja nii edasi," ütles Hõbejõgi.

Arvestades, et Baltikumi piirkonnas napib konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmist, jääb meie hind Soome omast tõenäoliselt siiski kallimaks, lisas ta.

Eelmisel talvel oli kolme talvekuu (detsember, jaanuar, veebruar) börsielektri keskmine hind Eestis umbes 130 eurot megavatt-tunnist.

Gaasivaru on tavapärasest väiksem, kuid varustuskriisi pole karta

Nagu öeldud, on elektri ja gaasi hind eriti talvel omavahel selges seoses, sest külmal ajal peavad gaasielektrijaamad rohkem töötama ning nende tootmiskulu on otseses sõltuvuses maagaasi hinnast.

"Kui suur see mõju on, sõltub eelkõige ilmastikuoludest: mida külmem talv ja suurem elektrinõudlus, seda olulisemaks muutub gaasi roll elektritootmises," ütles Nõu.

Hõbejõgi ütles, et kuigi Eestis toodetakse gaasist suhteliselt vähe elektrit, siis gaasi oluline roll mujal riikides tähendab, et sellel on mõju ka elektrihinnale Eestis. "Kui aga taastuvenergia tootmine on tugev, tarbimine püsib keskmisel tasemel ja ühendused toimivad hästi, võib elektrihind jääda mõõdukaks ka kõrgema gaasihinna korral," lausus ta.

Kuigi Euroopas pole talveks gaasi varumine tavapärasele tasemel jõudnud, ei usu Nõu, et varustuskindluse mõttes eesootav talv eelmistest kuidagi erinev tuleks.

Ka Tatar märkis, et otsest gaasi varustuskindluse riski ta ei näe. "Kuid kindlasti võib eeloleval talvel, juhul kui see osutub keskmisest külmemaks, näha gaasist toodetud elektrist tulenevaid kõrgeid hinnatippe," nentis ta.

Hõbejõgi ütles samuti, et praegu pole põhjust varustuskindluse probleemidest rääkida, kuid hinnad võivad tuleval talvel ikka korralikult kõikuda.

"Kindlasti ei saa välistada üksikuid päevi või perioode, mil hinnad võivad väga kiiresti muutuda. Seetõttu tasub valmistuda eelkõige hinnakõikumisteks, mitte varustuskindluse probleemideks. Üksikute väga kallite päevade võimalus on samuti olemas," lausus ta.

USA-Iisraeli ning Iraani konflikti tõttu toimub Euroopas talveks gaasi varumine tavapärasest aeglasemalt ning hinnangute järgi olid gaasivarud juulis viimase 15 aasta väikseimad. Juuli keskpaiga seisuga oli Euroopa Liidu riikide gaasihoidlate mahust täidetud keskmiselt veidi üle poole.

Selle nädala keskpaigas oli Euroopa Liidu gaasiga varustatuse tase 57 protsenti. Riigiti on olukord erinev: näiteks Saksamaal oli varustatus alla 50 protsendi, Itaalias seevastu üle 75 protsendi.

Gaasi hinnaga on selline lugu, et Hollandi gaasibörsil TTF on megavatt-tunni hind käinud üles-alla alates Iraani sõja algusest. Alles kahe nädala eest toimus suur hinnahüpe, kui megavatt-tunni hind kerkis reipalt üle 60 euro. Kolmapäevaks oli hind langenud 54 euro peale.