Linna- ja erateatritele oli plaanitud sel aastal jagada 3,7 miljonit eurot, nüüd suureneb see summa Hartmani erakorralise otsusega 850 000 euro võrra, et katta ka nende teatrite eelarve, kes said teatreid kunstilise taseme järgi hinnanud ekspertkomisjonilt vähem raha.

"Kokku esitas tegevusraha taotluse 23 etendusasutust, millest kaheksa etendusasutust oleks eelmise aastaga võrreldes kaotanud. Need kaheksa etendusasutust saavad üleminekuperioodi mõttes täiendava katte miinusele," sõnas Hartman.

Postimees kirjutas teisipäeval, et ekspertkomisjoni otsusega oleks vähenenud nii Von Krahli, VAT Teatri kui ka Tallinna Linnateatri rahastus, neist kõige rohkem Linnateatri oma. Teatrite tegevustoetuste täpsed arvud ehk kui palju üks või teine teater selleks aastaks raha saab, pole aga veel avalikud, sest komisjoni otsus pole kinnitatud. Küll aga on teatrid toetussummad eelinfona kätte saanud.

Hartman ütles, et otsus mõnele teatrile lisaraha anda sündis läbirääkimistel oma maja ekspertidega ja teatrijuhtidega. "Tegin otsuse, et need etendusasutused, kes kaotavad, saavad sel eelarveaastal katte miinusele. Põhjus on selles, et me alles nüüd jaanuaris ütleme, et mõne etendusasutuse miinus tuleb väga suur, ja selle tõttu kompenseerime selle miinuse sel aastal," ütles minister.

Ministri sõnul sai probleem alguse sellest, et uue määruse tõttu nihkus teatrite tegevustoetuste taotlusvoor detsembri algusesse. "Ministeeriumi viga oli see, et lubasime etendusasutustele, et anname numbrid teada eelmise aasta lõpus, aga praegu on veninud protokolli ja selgituste valmimine, sest taotlusvooru läbiviimine lükkus liiga hilja peale," sõnas Hartman.

Ta rõhutas, et lisaraha andmine on erandkorras tehtud otsus, aga kindlasti tahab ta vaadata üle ka määruse, mille põhjal teatritele toetuste suurus määrati. "Debatt on väga terav ja ma tahan valdkonnaga istuda uuesti maha ja vaadata, kas sellisel kujul määrusega on mõistlik edasi minna," sõnas Hartman.

850 000-eurosest lisarahast poole katab etenduskunstide eksperimentaalprojektidele mõeldud raha ja ülejäänu tuleb kultuuriministeeriumi erakorralisteks kuludeks mõeldud reservist, sõnas Hartman.

Eksperdid: Tallinna Linnateater olekski võinud vähem saada

Teatriekspert Meelis Oidsalu sõnul on Hartmani samm ühest küljest kurioosne, teiselt poolt mõistetav. "Oled kehtestanud korra, aga kui langetatakse rahastusotsus, siis sa hakkad seda siluma. Teisest küljest saan ma Hartmanist aru ka, kui sa sisuliselt jaanuari lõpus ütled teatrile, et su selle aasta eelarve on sadu tuhandeid väiksem, siis puht inimlikus plaanis ongi vaja mingit üleminekut seal," sõnas Oidsalu.

"Mind häirib natuke see, et minister oma kommentaarides on tanki pannud ekspertkomisjoni, kes need otsused tegi ja neid komisjoni liikmeid ahistavad ka mõned erateatrite juhid, ja nemad tuleks küll päästa sellest. Nemad tegid lihtsalt oma tööd. See küsimus, kuidas tagada selliste otsuste õigeaegsus ja ettevaatavus, et teater saab ka sellega arvestada, on pigem küsimus kultuuriministrile ja kantslerile kui komisjonile," lisas Oidsalu.

Oidsalu ei osanud kommenteerida, kui head tööd tegi teatritele kunstiliste kriteeriumide järgi hindeid jaganud ekspertkomisjon, kuid teda ei pane imestama [meediast läbi käinud] komisjoni otsus Tallinna Linnateatri rahastamist vähendada.

"Kui vaadata, kui palju tuleb linnateatrist algupärast teatrikultuuri ja eristumist, siis nende kahe kõige olulisema kriteeriumiga on seal teatris halvasti. Ta on natuke kallerdise sees olev teater juba mõnda aega ja võibolla vajabki raputamist ja näljutamist. Tervikuna riik võiks läbi rääkida Tallinna linnaga ka, kas linn ei peaks ise seda teatrit pidama hoopis. Riik on ju nagunii pannud miljoneid eurosid linnateatri uue maja alla. Nii et see rahastuslepe võiks olla natuke õiglasem riigi jaoks ka," rääkis Oidsalu.

Kultuurilehe Sirp ühiskonnatoimetaja ja teatrikriitik Valle-Sten Maiste leidis, et VAT Teater ja Von Krahl oleksid jäänud reformi hammasrataste vahele ülekohtuselt. "Eriti VAT Teater, Von Krahl ja kõige vähem linnateater. Kui mõelda teatrite rahastamise reformi eesmärkidele, siis püüti liikuda rutiinselt ammu paika pandud rahastamiselt kvaliteeti arvestava rahastamise poole. Kui vaatame Tallinna Linnateatrit, siis sellise teatri – ükskõik kui armastatud ta oli – pakkumisest pole puudust, VAT Teatrist on aga väga puudus," sõnas Maiste.

"Ma ei taha öelda, et [teatritele tegevustoetuste määramise] reform oli täiesti kasutu, aga et see päädis täiesti paradoksaalse lahendusega – esiteks ei tulnud välja, ja seda, mis ei tulnud välja, hakati lappima ministri jõupositsioonilt. Veider, et kannatas VAT Teater ja mitte rutiini vajunud suured meelelahutusliku osaga teatrid, nagu Vanemuine või isegi Draamateater, kes teeb kabareed," sõnas Maiste.

Kui vaadata kultuuripilti laiemalt, siis tekitab teatritele lisaraha andmise otsus mõttekoha, tõdes kultuurikriitik. "Ma saan aru, et näiteks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi publik ei ole nii mõjuvõimas ja häälekas ja nii ennast tunda andev enne valimisi kui linnateatri publik, ja siis ta jääb sellest [rahajagamisest] lihtsalt kõrvale," sõnas Maiste.

Kujutav kunst jääb vaeslapseks

Ministri samm on saanud kriitikat teiste kunstivaldkondade esindajatelt, kes vaevlevad enda sõnul kroonilises alarahastuses. Tallinna Kunstihoone juht Paul Aguraiuja ei taha öelda, et teatritele lisaraha andnud kultuuriminister käitus otseselt valesti, kuid teda teeb murelikuks, et kujutava kunsti valdkonda koheldakse teatritest erinevalt.

"Kui meie taotlustele ei leita 20 000 eurot ja teatritele leitakse 850 000 eurot, et nad saaksid toibuda suurenenud toetusest, siis kunstivaldkonna inimestel vajub selle jutu peale lihtsalt suu lahti," ütles Aguraiuja ERR-ile.

"Loomulikult ei tohiks teatritelt ära võtta raha, aga kultuuriministeerium peab lõpetama kujutava kunsti valdkonna ignoreerimise. Meid ei võeta jutule juba aastaid," sõnas Aguraiuja.

Kultuuriministeeriumi teatel loodetakse linna- ja erateatrite rahastamisotsus kinnitada paari nädala jooksul.

Kuidas linna- ja erateatrite toetus uue määruse järgi kujunes?

Kunstiline tase 30 protsenti; algupärandid 20 protsenti; silmapaistvus 20 protsenti; kättesaadavus 10 protsenti; lisategevus 10 protsenti ja välistegevus 10 protsenti.

2023. aastal annab riik linna- ja erateatritele 3 724 621 eurot + 850 000 eurot.

Esitati 23 taotlust, kus küsiti 9 332 422 eurot.

2022. aastal andis riik linna- ja erateatritele 3 466 426 eurot.