Martin Helme hinnangul on Reformierakond muutmas julgeolekut valimiste eel enda toetusreitingute tõstmise küsimuseks.

"Ma olen äärmiselt teravalt kriitiline Kaja Kallse suhtes. Tema ja kogu Reformierakond on teinud sellisest ägedast sõja teemal paugutamisest oma erakonna toetusprotsentide tõstmise küsimuse, mis on minu meelest äärmiselt küüniline ja vastutustundetu," ütles Helme.

"Me oleme tegelikult relvitustanud end, relvad ära andnud ja samal ajal saanud endale kõige agressiivsema väikeriigi tiitli. See võib väga tore olla medalite saamiseks, auhindade saamiseks kuskil lääne meedias, aga see ei ole viis, kuidas oma riiki sellest konfliktist välja tuua," lisas ta.

Helme kinnitas, et EKRE on seda meelt, et Ukrainat tuleb aidata ja Venemaa tuleb peatada. Tema hinnangul on Kallase praegune valitsus aga tõmmanud konflikti kogu aeg Ukraina pealt ka Eesti peale.

Kallas ei nõustunud Helmega, et Reformierakond tahab julgeolekuteemaga enda toetust kasvatada ja tõmbab konflikti Eestisse.

"Meie kõik pingutused on suunatus sellele, et see sõda lõpeks. Selge on see, et sellises konfliktis me ei saa kuidagi jääda neutraalseks, sest neutraalsus tähendab ükskõiksust ja ükskõiksust selle ebaõigluse, barbaarsuse suhtes, mida toime pannakse. Ja ükskõiksuse hinda me tegelikult saame tajuda alles siis, kui meil ise on abi vaja," rääkis ta.

"Aga me oleme oma tegudega näidanud, et investeerime riigikaitsesse, oleme oma kaitset oluliselt tugevdanud selle jaoks, et see sõda siia ei jõuaks ja et me valmistume selleks, et seda ei oleks tegelikult vaja, et see toimiks heidutusena," ütles Kallas ja rõhutas, et kui Ukraina suudab lüüa Venemaa tagasi, siis ei arene sõda ka mujale.

"Selles mõttes, ma arvan, et ei pea üldse häbenema, et Eesti on võrdne võrdsete seas, meid kuulatakse, meiega arvestatakse, sest paraku on nii, et kui keegi sinust midagi ei tea, siis keegi ei tunne ka sinust puudust, kui sind enam ei ole," lisas ta.

Helme kritiseeris, et valitsus andis Ukrainale relvi enne, kui neile ise asenduse on leidnud.

"Mida ma väga selgelt praegu ette heidan, on see, et kui teised riigid annavad oma relvi Ukrainale, siis nad enne hoolitsevad selle eest, et nad ei jää ise tühjade kätega, et kohe tulevad asemele läänest samaväärselt, sama palju või sama häid. Meie oleme oma relvad ära andnud, meil polegi enam kahureid ja saame asemele need kahe-kolme aasta pärast. Mida me vahepeal teeme siin? Meil ei ole vahepeal relvi. See võib kõik olla tore rääkida, et oleme teistele eeskujuks, aga meil on endal praegu vähem relvi kui oli aasta tagasi ja see on vastutustundetu Eesti suhtes, eriti kui näeme, kuidas see agressioon muutub rohkem meie-suunaliseks ka Venemaa poolel," rääkis Helme.

Kallas vaidles, et Eesti on soetanud viimase aastaga kaks korda rohkem laskemoona kui viimase 30 aasta jooksul. Ta kinnitas, et kõik ära antud relvad ka asendatakse.

"Näiteks haubitsad, mis andsime, nende asemele tulevad K9-d. Juba mullu tuli siia neid 18, kokku tuleb 36. Meile tulnud siia USA HIMARS-id, brittide relvad on siin. Me oleme ise läinud hangetesse ja soetanud õhukaitse. Meil on tegelikult parem seis nii meie kui ka liitlaste vägedega koos. Ja meil pole seda lünka," kommenteeris ta.

"Näiteks Carl-Gustafid, granaadiheitjad M2, mille me vahetame M4 vastu, neid jõudis jaanuaris Tapale 400. Me asendame need asjad, mis meil on. Kui tekib lünk üks-kaks kuud, siis pole ka õige hirmutada, et homme algab sõda. Homme ei hakka siin sõda," lisas ta.

Helme hinnangul aga eksitab Kallas inimesi. "See, et me saame endale K9 , otsustati kolm aastat tagasi ja need nüüd tulevad. Kõik ülejäänud asjad, mida sa loetled, on kahe-kolme aasta pärast. Seda, et anname kahurid ära, saame asemele Euroopa Liidult raha aasta pärast ja siis läheme hankesse ja saame kahe aasta pärast relvad, ei tohi esitleda inimestele nii, et meil juba on. Ei ole. Meil praegu on tühi ladu," ütles ta.

"Meil ei ole ladu tühi. Seda võib teile rääkida ka kaitseväe juhataja, et me ei tekita lünki oma kaitsevõimes. Meie riik on kaitstud ja sellepärast kaitstud, et meil liitlaste vägesid rohkem, rohkem moona, relvi," vastas Kallas kriitikale.

Saatekülalised puudutasid põgusalt ka Nursipalu harjutusvälja laiendamise küsimust.

Helme sõnul ei toeta ta Nursipalu harjutusvälja laiendamist, kuna sellega seotud protsess on olnud vigane. Näiteks ei kuulata Helme hinnangul kohalikke kogukondi ja ei ole uuritud alternatiivseid asukohti.

Kallase sõnul alustati harjutusvälja laiendamise protsessi just esmalt kohalikega arutamisest. Tema sõnul need aruelud jätkuvad.

Nii Kaja Kallas kui ka Martin Helme ütlesid saates, et valimistel on just nende erakonnad need, kelle vahel valida.

"See vastasseis on kahe suure vahel, et kes selle valitsuse moodustada saab. Niimoodi hetkel on. Reformierakond ja EKRE on viimaste Turu-uuringute järgi lausa üheprotsendilise vahega. Kokkuvõttes need on kaks täiesti erinevat suunda Eesti jaoks, mida me esindame ja kes saab kokkuvõttes koalitsiooni ka kokku," rääkis Kallas.

"Ma olen nõus. Me tegelikult pakume ikkagi väga erinevaid alternatiive Eestile ja loomulikult me räägime koalitsioonialternatiividest, mitte ühe partei valitsusest Eestis. Aga minu seisukoht siia juurde on veel see, et tegelikult ongi mõtet valida meie erakonda ja kui meie erakond ei meeldi, siis Reformierakonda, sest kõik teised on ühele või teisele n-ö manused. Ja eriti Reformierakonna puhul näeme, et sotsid ja Eesti 200 nagunii, aga Isamaa on valmis tegema Reformierakonnaga koalitsiooni ja me oleme näinud, et Keskerakond teeb," sõnas Helme.