Reformierakonna juhatus toetas kaks nädalat tagasi Eesti Panga ettepanekut vastutustundlikus rahanduspoliitikas kokku leppida ja tegi ettepaneku vähendada eelarvedefitsiiti igal aastal 0,5 protsendi võrra ja seades laenukoormuse tasemeks 30 protsenti.

Avalduses lisati, et kuna Eesti seisab ajas, kus riigi julgeolek ja kaitsevõime on eksistentsiaalse tähtsusega, siis kaitsekulutuste arvelt kokku hoidma ei hakata.

Kallas: sõja ajal ennaktempos eelarvedefitsiiti vähendada ei saa

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles esmaspäeval Vikerraadio saates "Uudis +", et Ukrainas toimuva sõja ajal ennaktempos eelarvedefitsiiti vähendada ei saa, sest see tähendaks kaitsekulude vähendamist. Küll aga saab tema sõnul prioriteedid ümber vaadata, siis kui sõda lõppeb.

"Ma loomulikult tahaksin jätta valitsusest ära minnes sellise eelarveseisu, kus me oleme selle parandusjoone sinna sisse planeerinud, aga nii kaua, kui Euroopas kestab sõda, on raske tagada kaitsevõimet ja teha suuri investeeringuid mujale. Kõik ei saa olla prioriteet," ütles Kallas.

"Tänane periood, ma eeldan, et dekaad eeldab, et prioriteet on kaitsevõimesse investeerimine. Kui prioriteet on kaitsevõime, ei saa samal ajal olla prioriteediks midagi muud. Ma jään siin pessimistlikuks, vaatamata sellele, et teoreetiliselt ei ole ma ju eri meelt, et meie valitsus peaks pingutama selle nimel, et eelarvedefitsiit väheneks, aga seda väga raske teha olukorras, kus sõda Euroopas jätkuvalt veel käib," lisas ta.

"Olukord muutub siis, kui sõda lõppeb. Kui sõda Euroopas lõppeb, siis ma arvan, et meil on uus realiteet ja siis on ka võimalik Eestis juhtimise tasandil prioriteedid ümber vaadata," lausus Kallas.

"Niikaua kui me peame tegelema oma Eesti riigi kaitsmisega, Euroopa kaitsmisega ja Ukraina toetamisega selles sõjas, ei näe ma võimalust, et me läheme ennaktempos eelarvedefitsiiti vähendama. See sisuliselt tähendaks, et peame kaitsekuludest tagasi tõmbama, sest peamised defitsiidi vedajad on kaitsekulud," ütles Kallas.

"Kahe protsendi pealt viie protsendi peale tõstmine viie aasta jooksul on olnud väga suur kulude kasv ja seda pole kaetud samaväärselt maksu või mingi muu tulu tõusuga. Paratamatult peame selleks kasutama laenuraha rohkem kui varem, mis suurendab defitsiiti," lisas ta.

Teisipäeval täpsustas Kallas ERR-ile, et pidas silmas sõjaohu eksisteerimist, mitte otseselt sõda.

"Ma pidasin silmas seda, et siis saab minna ju tagasi kaheprotsendiliste kaitsekulude juurde, kui sõda ei ole," ütles Kallas.

"Sõja lõpp tähendab seda, et Euroopas ei ole sõda ja Euroopas on rahu ehk et sõjaoht on Euroopas kadunud," rõhutas Kallas.

Stoicescu: ei ole kindel, et sõja lõpp lubaks kaitsekulusid vähendada

Kallase erakonnakaaslane, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ütles ERR-ile, et kaitsekulude ülevaatamine sõltub eelkõige sellest, kuidas ja millega sõda lõppeb.

"Tõepoolest iga sõda kunagi lõpeb. Aga küsimus on selles, kuidas ta lõpeb, see määrab juba selle küsimuse ka kaitsekulude kõrgel hoidmise osas. Sõda võib lõppeda kunagi ka selliselt, et Venemaa kukub kokku näiteks. Võib lõppeda ka niimoodi, et kaitsekulusid tuleb veelgi suurendada. Nii et seda ei saa niimoodi öelda, et kui sõda kunagi lõpeb, siis on see. Me ei tea, millega ta lõpeb," kommenteeris Stoicescu.

"Me ei saa selliseid otsuseid teha ja arvata, kas me saame vähendada või ei saa vähendada kaitsekulusid enne, kui meil on mingisugune kindel teadmine. Praegu ei ole märke sellest, et julgeolekuseisund muutuks paremaks kuidagi meie jaoks ja meie piirkonnas. Selles mõttes alati võib varasemaid otsuseid üle vaadata, aga selleks peab olema ka väga konkreetne põhjus ja seda ei ole veel," lausus Stoicescu.

Stoicescu rõhutas, et ka eelarvedefitsiidi vähendamine on hädavajalik. "Ka rahvusvahelised institutsioonid on öelnud, et umbes 30 protsenti SKP-st on veel mõistlik riigi võlatase ja sinna me oleme peatselt jõudmas. Aga me ei tohi seda väga palju ületada. See on ühest küljest hea, et Euroopa Liidus võeti vastu need vastavad otsused, mis võimaldavad üle kolme protsendi minna, kui me räägime eelarve defitsiidist, et rahastada kaitsevajadusi. Aga tegelikult me peame sinna miinus kolme protsendi poole pürgima igal juhul ja parandama seisu," sõnas ta.

Stoicescu sõnul ei ole aga kaitsekulud sugugi põhilised riigivõla kasvatajad.

"Kui me räägime riigivõla kasvust viimase viie kuni kuue aasta jooksul, siis jah, kaitsekulud on üks oluline tegur seal ja on panustanud sellesse võla kasvu, aga tegelikult igasugused sotsiaalkulud on olnud peamised kasvufaktorid. Nii et ei maksa ka kõike kaitsekulude kaela ajada," ütles Stoicescu.

Mihkelson: me peame harjuma elama kõrgete kaitsekuludega pikema aja jooksul

Riigikogu väliskomisjoni esimees, Reformierakonda kuuluv Marko Mihkelson ütles ERR-ile, et sõjaohu lõppemise või isegi sõja lõppemise märke veel näha ei ole.

"Seni, kuni Venemaa ei ole selles sõjas lüüa saanud viisil, et ta muudab oma strateegilisi eesmärke – ehk siis Ukraina riigi ja NATO hävitamine –, ei ole absoluutselt mingisugust põhjust arvata, et Venemaa meie kõrval ei oleks meile eksistentsiaalseks ohuks. See ei anna alust kaitsekulutustes olulisi muudatusi tuua. Investeeringud, mis me täna teeme, relvastus, mida ostame, selle käitlemiseks ja ülalpidamiseks – need kulud on ikkagi pikaajalise elukaarega. Ma ei näe, et lähemas perspektiivis miski võimaldaks öelda, et me oleme jõudnud kohta, kus peaksime kaitsekulutusi hakkama vähendama. Mina sellist võimalust ei näe. Me peame harjuma elama kõrgete kaitsekulutustega pikema aja jooksul," rääkis Mihkelson.

"Kõik erakonnad on julgeolekustrateegias kokku leppinud, et nähtavas tulevikus, kui püsib ebastabiilne julgeolekukeskkond, peame vähemalt viis protsenti panema kaitsesse. On selge, et see nõuab pigem paindlikku lähenemist selleks vajamineva kulutuse finantseerimisel, aga kindlasti ei tähenda see seda, et me peaks kuidagi mööda vaatama oma finantsjulgeolekust," lisas ta.

Mihkelsoni sõnul on küsimus, kuidas tagada riigile pikaajalist finantsjulgeolekut, oluline osariigikogu valimiste eel toimuvast debatist.

Mihkelsoni sõnul ei pruugi eelarvedefitsiidi vähendamine ja kaitsekulude kõrgel tasemel hoidmine omavahel vastuolus olla.

"Ma ei usu, et see oleks täiesti välistatud või vastuolus. See eeldab poliitikavalikutes otsuste tegemist. Kui on poliitiline tahe ja eesmärk olemas... Me saame aru, et võlaspiraal on üliohtlik. Avaliku sektori võlg on Eestis jätkuvalt üks madalamaid Euroopas, aga ikkagi see kasvutrend võib olla spiraalne ja kiire. See lõhub meie julgeolekut ja pikaajalist suveräänset kestlikkust majandus- ja finantsjulgeoleku vaatest. Siin on kindlasti tõsine koht vaadata, millised on need sammud, mis ka sellises julgeolekukeskkonnas ja püsivalt kõrgete kaitsekulude tingimustes võimaldavad liikuda pigem eelarvetasakaalu suunas, mitte sellest kaugeneda," rääkis Mihkelson.

Mihkelson rõhutas veel, et kui sõja lõpp tuleb Venemaa tingimustel, siis see kindlasti kasvatab ohtu Eesti ja Balti riikidele.