"Peaminister Kaja Kallas esitas eelmisel nädalal ülemkogule idee toota täiendavalt üks miljon 155-millimeetrist mürsku nii kiiresti kui võimalik. See maksab umbes neli miljardit eurot," rääkis Salm kolmapäeval "Terevisioonis".

Sellega saaksid Euroopa riigid toetada ühest küljest Ukrainat, kuid teisalt üles ehitada ka omaenda tootmisvõime, selgitas Salm. Tema sõnul hakkavad mõnede Ukrainat toetavate riikide laskemoonalaod praeguseks juba ammenduma, kuna Ukrainas kulub nii suurel hulgal laskemoona.

Samas on Ukraina ja Venemaa relvajõududel kasutada suurusjärgu võrra erinev kogus laskemoona. Nii näiteks tulistab Ukraina ööpäevas välja 2000–7000 suurtükimürsku, Vene armee aga võib välja lasta 20 000 kuni 50 000 mürsku päevas.

"Ukrainlased kulutavad nädalaga ära selle, mille lääneliitlased – USA ja Euroopa riigid – suudavad kuuga peale toota. See pole kindla peale jätkusuutlik," tõdes Salm.

"Kui täna suudavad lääneliitlased toota 200 000 kuni 300 000 mürsku aastas, siis peaksime jõudma 700 000 kuni miljoni mürsu tootmiseni aastas. Ehk peaksime tootmise kolme- kuni viiekordistama juba selle aasta sees," rääkis kaitseministeeriumi kantsler.

See võimaldaks saata Ukrainasse piisavalt laskemoona, aga kui seal hakkab kasutustempo langema, saaks ka Euroopa riigid uuesti oma laod täis osta. "Tootmisvõimekust tuleb niikuinii suurendada," märkis Salm.

Suurima tootmisvõimega riigid on Euroopas Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Põhjamaad. Suurim suutlikkus on Saksamaal, aga nad pole seda siiani käivitanud, rääkis Salm. Ühe Saksa kaitsetööstuseettevõte juht olevat isegi praalinud, et võib oma tootmise seitsmekordistada kasvõi üleöö, kuid siis tekib küsimus, miks ta seda pole siiani teinud, ütles kantsler. Tema sõnul suurendavad praegu kõik riigid oma laskemoona tootmisvõimet.

Salm tõi ka võrdluseks oma vaenuliku ja militariseeritud põhjanaabri kõrval elava Lõuna-Korea relvastatuse taseme. Kui Euroopa ühel suurima suurtükkide arvuga riigil on 96 liikursuurtükki, siis Lõuna-Koreal on neid 1200. Lõuna-Korea suudab ka palju toota – paar miljonit mürsku aastas ja ka nende laod on täis, et suudaks nädalaid ja kuid sõdida. "Seal on suurusjärguline vahe," tõdes kantsler.

Salm tõi ka välja, et kuna Euroopa kaitsetööstus on oma tootmismahte piiranud, siis on relvastuse tootmise jõukeskmed maailmas muutunud. "Kui Euroopa kaitsetööstus pole olnud võimeline juurde panema, siis väga palju turust on üle võtnul Lõuna-Korea, Brasiilia, Iisrael. Ja kui nende toodangut kord juba kasutama hakkad, siis jäädki aastakümneteks kasutama – nii see turu ümberkujundamine käib," selgitas ta.

Eestil aegade suurimad varud

Salm rõhutas ka seda, et Eesti on viimase aastaga ostnud kaks korda rohkem laskemoona kui terve varasema taasiseisvusaja jooksul kokku.

Kantsleri sõnul ei saa ta öelda, mitmeks sõjapäevaks Eesti kaitseväel laskemoona jagub, kuid seda on piisavalt vastavalt sellele plaanile, kuidas koos liitlastega sõdima hakatakse. "Meil on laskemoona selleks piisavalt ja kavatseme osta veel juurde," rõhutas ta.

Küsimusele, miks Eestis endas veel laskemoona ei toodeta, vastas Salm, et esimesed sammud selle suunas on tehtud:  "Seaduskeskkond selleks on loodud. Olemas on ka esimesed ettevõtted, kes seda teeks ja ka välisinvestorid, kes huvi tunnevad."

Samas kuna maailmas on tootjaid päris palju, siis on ettevõtete jaoks oluline teha seda kasumlikult – tuleb leida ka turud, kuhu oma toodangut müüa.

Salmi sõnul lähikuudel Eestis laskemoona tootma ei hakata, kuid lähiaasta jooksul võib see siiski juhtuda.