Sel sügisel avavad Tallinnas uksed kolm riigigümnaasiumi: Mustamäe, Pelgulinna ja Tõnismäe riigigümnaasium. Kõik kolm kooli alustavad vaid kümnendate klassidega, kahes esimeses avatakse kümme paralleeli ja võetakse vastu 360 õpilast, esialgu asenduspindadel töötav Tõnismäe riigikool alustab 160 õpilasega.

Kokku alustab sel sügisel pealinna riigigümnaasiumides õppimist ligi 900 õpilast. Kui kõik kolm kooli on jõuavad lähiaastatel täiskoormuseni, õpib seal kokku 2600 õpilast ehk nii palju tekib Tallinna juurde gümnaasiumikohti.

Kuid riigil on juba mitu aastat plaan avada Tallinnas ka neljas riigigümnaasium, ja seda Lasnamäel. Juba 2021. aasta suvel öeldi ERR-ile ministeeriumist, et Lasnamäele kavandatava Mustakivi riigigümnaasiumi loomine on praegu ettevalmistusetapis ning et tellitud on arhitektuurivõistluse lähteülesanne.

Praegu on asjad umbes sama kaugel. HTM peab endiselt läbirääkimisi Tallinnaga.

"Lasnamäe riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi ettevalmistustööd käivad. Võimalik õppetöö alustamise aeg on 2027/2028. õppeaasta, kuid kinnitada seda veel ei saa," ütles ERR-ile HTM-i asekantsler Liina Põld.

Neljas riigikool hakkaks asuma Mustakivi tee 23b krundil ehk Mustakivi tee ja Tondiraba pargi vahel.

Läbirääkimistes Tallinnaga pole aga läbimurret toimunud. Poolteist aastat tagasi ütles toona Lasnamäe linnaosa vanema ametis olnud Vladimir Svet, et idee on teretulnud, aga kui see tähendaks munitsipaalgümnaasiumide sulgemist, siis paneb pealinn käe ette.

Midagi kindlat pole HTM-i ja linna vahel siiani kokku lepitud. Tallina haridusameti juht Kaarel Rundu ütles, et kokkulepet neljanda riigigümnaasiumi loomiseks Tallinna ei ole ning ka läbirääkimised sel teemal ei ole kaugemale jõudnud. "Seega ei saa hetkel spekuleerida võimaliku riigigümnaasiumi loomise üle Lasnamäele ega välja tuua võimalikke asukohti," lisas ta.

Ühtegi gümnaasiumiosa Tallinnas ei suleta, sest kohti on juurde vaja ja palju

Kuigi riigigümnaasiumidega 2600 lisanduvat gümnaasiumikohta tundub tohutu arv ja paneb mõtlema, kas Talliinna enda gümnaasiumid õpilastest tühjemaks ei jää, siis demograafilisi protsesse jälgides võib aru saada, et tegelikkuses on gümnaasiumikohti pealinna veel juurde vaja.

Seetõttu pole riik käitunud riigigümnaasiume avades Tallinnaga sama moodi nagu teistes omavalitsustes, kus on tingimuseks esitatud kas ühe või mitme gümnaasiumi sulgemine. "Tallinnas kasvab vajadus gümnaasiumikohtade järele. Seetõttu ei ole riik seadnud riigigümnaasiumite avamise eelduseks ühegi kooli gümnaasiumiosa sulgemist Tallinnas 2023. aasta septembris," ütles kantsler Põld.

Sel õppeaastal õpib Tallinnale kuuluvate koolide gümnaasiumiosades 9527 õpilast, neist kõige rohkem, umbes 3500, 10. klassis. Järgmiste aastatega toimub gümnaasiumõpilaste arvu märgatav, üle 40-protsendine kasv.

"Õpilaste arvu trend on olnud viimastel aastatel tõusuteel ning saavutab oma tipu aastatel 2025–2030, kui Tallinnas on vajadus umbes 4000 täiendava gümnaasiumikoha järele. Peale seda, aastatel 2030–2040 olukord gümnaasiumikohtade osas stabiliseerub," ütles Rundu.

See tähendab, et ka Tallinnal endal pole plaanis riigikoolide tulekuga gümnaasiume sulgema hakata, vaid vastupidi, jõudumööda luuakse kohti juurde.

"Räägime koolikohtade juurde loomisest Jakob Westholmi gümnaasiumi, reaalkooli ja Kristiine gümnaasiumi juurdeehituste näol ning Nõmme gümnaasiumis, kus põhikooliosast saab sügiseks 2023 Hiiu kool," lausus Rundu.

Rundu sõnul ei tasu karta ka riigigümnaasiumide pakutavat konkurentsi.

"Tervislik konkurents on igati teretulnud ning teatavas mõttes ka inspiratsiooniks meie koolidele, kes saavad aja jooksul vastavalt vajadusele oma profiilid üle vaadata. Ka igal riigigümnaasiumil on veidi  erinev rõhuasetus. Tallinna haridusvõrk peabki olema mitmekesiste õpivõimalustega," lausus Rundu.