Teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles, et teadusnõukoda tegeleb praegu peamiselt nii Eesti kui muu maailma olukorra seire ja analüüsiga, teadusinfo kogumise ja süstematiseerimisega ning sotsiaalministeeriumi nõustamisega kriisiplaanide koostamisel ja võimalike uute ohtude ennetamisel.

Maimets rõhutas, et teadusnõukoda ei piirdu vaid koroonaviiruse teemaga.

"Meie vaade on kindlasti laiem kui üksnes koroonaviirus. On paljud teised viirused, mis konkureerivad koroonaviirusega Eestis ja üritavad esikohta endale saada. Me katsume üldistada neid kogemusi, mis kolme aasta jooksul oleme saanud nii Eestis kui ka globaalselt, ja me katsume välja tuua ka õppetunnid, mida peaksime arvesse võtma järgmiste kriiside puhul," rääkis Maimets.

Nõukoda saab kokku üle nädala esmaspäeviti, lisaks käib nõukoja liikmete vahel pidev teabevahetus interneti teel. Vormiline liikumine riigikantselei juurest sotsiaalministeeriumi juurde pole Maimetsa sõnul teadusnõukoja tegevusse põhimõttelisi muutusi toonud.

Nõukogu eelarve koosneb liikmete töötasudest ning see on sama, mis siis, kui teadusnõukoda kuulus riigikantselei alla.

Koroonaolukord Eestis on Maimetsa sõnul praegu stabiilne.

Toivo Maimetsa kõrval kuuluvad teadusnõukotta Põhja-Eesti regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja doktor Mait Altmets, Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda, Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak ning Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.