Juurvee: luureõhupallide kohta on avalikult vähe teada
Avalikkusele on siiani vähe teada möödunud nädalal USA õhuruumis hulkunud ja lõpuks alla tulistatud Hiina luureõhupalli kohta, ühtlasi napib infot selle kohta, kui palju üldse õhupalle tänapäeval luuramiseks kasutatakse ning miks hiinlased just selle vahendi kasuks otsustasid, rääkis "Terevisioonis" Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee.
Otsest vastust sellele, mis hiinlased just õhupalli kasutasid, polegi, nentis luureajaloolane. Ta selgitas, et õhupall on üks vanemaid ja arhailisemaid õhust luuramise vahendeid. Juba 19. sajandi keskel kasutati vaatlusõhupalle. 1950. aastatel kasutati ka selliseid õhupalle, mida lasti läbi vastase õhuruumi lennata. Lähiminevikus, näiteks Gaza sektori kohal on Juurvee isegi näinud selliseid õhupalle, mis on ankurdatud mingi trossiga maa külge ja mis saavad ühe koha peal pikalt lennata. Praegu kõne all oleva õhupalli kasutamine on aga üsna uus asi.
"Kui siiani oli õhupalli suurim miinus see, et lased ta õhku ja see lendab sinna, kuhu tuul ta viib, siis tänapäeval saavad nad mingil määral manööverdada," tõi teadur esile. Mingid ametiisikud on öelnud ka, et sel õhupallil oleks nagu propellerid küljes olnud, mis Juurvee hinnangul on siiski jama, või on keegi mingeid jutupunkte valesti lugenud, kuna propelleritega oleks õhupalli raske kuskile suunata, lisaks oleks see väga energia- ja kütusemahukas. Küll aga saab reguleerida heeliumi kogust õhupallis ja seega natuke muuta lennukõrgust. Kuna erinevates atmosfäärikihtides liigub tuul eri suundades, saab õhupalli liikumist mingil määral mõjutada.
Õhupalli eelis muude õhust luuramise vahendite ees on Juurvee sõnul see, et ta lendab madalamalt. Luuresatelliidid lendavad tavaliselt 300-400 km kõrgusel, heeliumiõhupall aga umbes 24-27 km kõrgusel.
Sarnane selgitus nagu hiinlaste puhul, et tegu oli meteoroloogilise otstarbega vahendiga, on olnud kasutuses juba külma sõja ajast, kui toona luurelennukiga midagi juhtus, meenutas Juurvee. "Aga isegi kui uuriti ilmastikku, siis ka sellel infol on sõjalised rakendused. Seda, et selline riik nagu Hiina puhtast teaduslikust huvist läheks USA õhuruumi ilmastikku uurima, on natuke raske uskuda," tõdes luure ajaloo tundja.
Juurvee nentis, et avalikes allikates on vähe infot, kui palju tänapäeval luuramiseks taolisi õhupalle kasutatakse. Praegu on juttu olnud teisest sarnasest õhupallist Lõuna-Ameerika lähistel, ameeriklased ise on väitnud, et Donald Trumpi administratsiooni ajal tuvastasid nad kolm õhupalli USA õhuruumis. Jaapan on rääkinud, et alates aastast 2022 on kaks õhupalli lennanud üle Põhja-Jaapani, loetles Juurvee.
"Infotükikesi tuleb, aga kui suur osa see on, kas see on ainult jäämäe tipp või need ongi kõik õhupallid, seda me ei tea."
Juurvee avaldas lootust, et kui USA võimud peamise osa ookeani kukkunud õhupallivarustusest kätte saavad, siis peaks olema võimalik üsna täpselt teada saada, milleks see võimeline oli.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets