Armeenia ja Türgi välisminister arutasid suhete normaliseerimist

Armeenia välisminister Ararat Mirzoyan ja Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu
Armeenia välisminister Ararat Mirzoyan ja Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu Autor/allikas: SCANPIX/EPA/NECATI SAVAS

Armeenia välisminister käis Türgis ning kohtus oma ametikaaslasega. Kahe riigi esidiplomaadid arutasid suhete normaliseerimist ning piiri täielikku avamist. Türgi sulges Türgi-Armeenia piiri 30 aastat tagasi Mägi-Karabahhi sõja tõttu. Enne visiiti saatis Armeenia Türgile maavärina tagajärgedega tegelemiseks humanitaarabi ja päästjaid.

Armeenia välisminister Ararat Mirzojan käis Türgis ning külastas ka Türgi maavärina tagajärgedega tegelema saadetud Armeenia päästjaid. Tegemist on ajaloolise reisiga, kuna Türgi ja Armeenia diplomaatilised suhted on minimaalsed ning kahel naaberriigil ei ole vastastikku teineteise riigis diplomaatilist esindust.

Armeenia välisministri Ararat Mirzojani sõnul on maavärinad kõikehõlmavad tragöödiad, mis ei tunne riigipiire, teatas Armeenia välisministeerium. Mirzojani sõnul arutas ta Türgi välisministri Mevlüt Cavusogluga Türgi-Armeenia piiri täielikku avamist ning ühiselt ajaloolise Ani ehk Siiditee silla remonti.

Ajaloolise Ani ehk Siiditee silla varemed Türgi-Armeenia piiril Autor/allikas: Armeenia raadio (Հայաստանի Հանրային Ռադիո)

Armeenia välisminister Mirzojan rõhutas, et nemad on valmis täielikult normaliseerima suhted Türgiga ning avama vastastikku diplomaatilised esindused. Sama kinnitas Türgi välisministeerium.

Armeenia on saatnud Türgi maavärina ohvritele ka humanitaarabi. Türgi välisministeerium tõi esile, et Armeenia saatis Türki 28 päästjat ning 100 tonni humanitaarabi. Türgi meenutas ka, et nemad aitasid Armeeniat 1988. aasta maavärina tagajärgedega hakkama saada.

Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu tänas Armeeniat saadetud abi eest.

Türgi sulges oma piiri Armeeniaga 1993. aastal Mägi-Karabahhi sõja tõttu. Piir avati alles 2023. aastal, kui Armeenia kaudu hakati saatma humanitaarabi Türgi maavärinas kannatada saanutele.

Türgi ja Armeenia suhteid pingestab asjaolu, et Türgi ja Aserbaidžaan on omavahel lähedased riigid ning Türgi ei soovi samuti tunnistada Osmanite riigi lõpuperioodil toimunud genotsiidi armeenlaste vastu.

Toimetaja: Allan Aksiim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: