Nädal tagasi otsustas Austraalia eemaldada kasutusest Hiina firmade Dahua ja Hikvision kaamerad. See puudutab umbes 200 valitsushoonet. Sarnaselt otsustasid Ameerika Ühendriigid piirata uute kaamerate soetamist sügisel. Sarnase otsuse on teinud Suurbritannia ning neid riike on veel, kes erinevas mahus on Hiina kaameraid keelanud.

Eestis kasutab neid kaameraid kas või politsei- ja piirivalveamet, ütles vanemkomissar Esko Suharov.

"Hiina kaamerad on umbes kaks korda odavamad, seega hangetes on nende tooted edukamad. Eks tehnilistelt parameetritelt on need lääne kaameratele võrdväärsed," selgitas Suharov.

Kuid mitte igal pool. "Piirile pandavate kaameratega me oleme lisanud turvameetmeid, kus me näeme, et Hiina turvakaamerad ei ole konkurentsis," ütles Suharov.

Ka seal, kus neid kaameraid kasutatakse, on nad eraldi turvavõrgus, mis internetiga ühenduses ei ole.

"Me ei ole ka tuvastanud, et kaamerad oleks teinud katseid välisvõrguga ühendust saada," sõnas Suharov.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturbe ekspert Veikko Raasuke ütles, et muust võrgust eraldatult ei näe ta Hiina kaamerates ohtu. Mure tekib siis, kui kaamerat ei paigalda asjatundja.

"Kui me võtame selle kaamera karbist välja ja paneme lihtsalt kuhugi seina peale üles, siis ta võibki omada endast üsna suurt potentsiaalset turvariski. Seal tehaseseadetes on selline funktsionaalsus, et ta helistab koju, võtab tootja serveriga ühendust, et kasutajal oleks lihtne seda kaamerapilti näha. Ühtepidi tehakse asja kasutajale lihtsamaks, tegelikult luuakse konkreetsed turvaaugud," selgitas Raasuke.

Tema sõnul vastutab Eestis iga asutus selle eest eraldi ja ta ei näe ka põhjust seda muuta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi küberturvalisuse osakonna juht Liisa Past nõustus Raasukesega. Riske saab praegu mõistlikult maandada. Enne keelu kehtestamist peaks ka kaaluma, kui kulukas oleks kaamerate väljavahetamine.

Samas tõdes Past, et tarkvara ning riistvara levik, mis võib olla mittesõbralike riikide luureasutuste kontrolli all, on kasvav mure.

"Hiinas julgeolekuseadused kohustavad ettevõtteid andma andmeid või andmevooge riigile, kui riik peab seda enda huvides vajalikuks. See tähendab, et paratamatult tuleb seda riski hinnata," ütles Past.