Lahingu lavastaja ja Saaremaa sõjavara muuseumi juhataja Margus Sinimetsa sõnul on tegu üsna autentse lavastusega, sest toonased lahingud olidki peamiselt ahelikus ründamine ehk sisuliselt tapatalgud.

Pühapäeval oli lahinguväljal üle 60 inimese ja tegu on Baltikumi kõige suurema üritusega, sest ei Lätis ega Leedus analoogseid üritusi ei korraldata.

Ukraina sõja tõttu on tekkinud probleeme ka vastaste leidmisega, sest noorem põlvkond ei soostu vaenlasi mängima. "Vanasti meil Venemaa, Valgevene, Ukraina poisid käisid, aga nüüd on teistmoodi," rääkis Sinimets.

"Meie raudvara on Narva poisid, seal on kaks klubi, kes ongi n-ö punaste poole klubid. On ka nii, et kui mul on ikka kitsas käes, siis me paneme ikka, üks lätlaste klubi on alati valmis, et Margus, nii nagu ütled, niisugused oleme, oleme valged või oleme punased nii nagu vaja on," ütles Sinimets.

Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et kuigi Vabariigi aastapäeva tähistamine Vabadussõja lahingu läbimängimisega on sõjamuuseumi traditsioon, kaaluti tänavu põhjalikult, kas ikka on paslik sõda mängida.

"Jõudsime otsusele, et Venemaa rünnak Ukraina vastu ei saa meid sundida loobuma oma tähtpäevi tähistamast ja Vabadussõda meenutamast," ütles Lill. "Vastupidi - seda enam on põhjust meeles pidada, et iseseisvus pole kingitus vaid tuli meil endal kätte võidelda vere hinnaga."