LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul oli Venemaa jaoks kriitiline möödunud aasta teine kvartal, kuid Moskva suutis rubla kursi keskpanga toel stabiliseerida ja naftakaubanduse ümber suunata.

"Paraku on kolmveerand aastat pikk aeg ja Venemaa suutis oma energiamüügid suunata ümber, nii et need (sanktsioonid) pärsivad kindlasti, kuid suhteliselt kõrgete energiahindade tingimustes see ei ole nii raske," lausus LHV majandusekspert Heido Vitsur.

Mõjuta sanktsioonid siiski ei jää.

"Need sanktsioonid omavad pikemaajalist mõju, mitte hetkelist, sest tehnoloogiakaupade importimise võimetus avaldub pikaajaliselt, mitte ühe päevaga," ütles Vitsur.

"Võib öelda, et majanduslangus ligikaudu 10 protsenti, mida möödunud aastaks oodati, jaguneb tegelikult pikema aja peale ära. Mõju on pikaajalisem ja arvatakse, et järgneva kolme-nelja aasta majanduse kogumaht jääb ikkagi kaheksa kuni kümme protsenti madalamaks kui sõjaeelne trajektoor ehk tegu pole mitte lühiajalise järsu majanduslangusega, vaid muutusega pikaajalises potentsiaalis," rääkis Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Luikmeli sõnul on väga suur osa Venemaa majanduse püsimisel Hiina toel.

"Käesoleva aasta positiivne prognoos Vene majandusele hõlmabki endas Aasia ärkamist pandeemiast, eelkõige Hiina pandeemiameetmete vähenemist ja teistpidi toormete hindade tõusu," ütles Luikmel.

Venemaa suunab sõjaaja majandusse suuri investeeringuid, mis kaetakse suurte kogutud reservide arvelt.

"Praegu sõjaaja majanduse tekitatud eelarvedefitsiiti finantseeritakse rahvusliku heaolu fondist. Selles on üle kuue triljoni rubla. Kui nafta hind püsib 50 dollaril, jätkub sellest eelarvedefitsiidi kompenseerimiseks kaheks aastaks," lausus Balti Venemaa-uuringute keskuse juht Vladimir Juškin.