"Tüüpiliselt on selleks kindlustunde langus. Vene ettevõtete kindlustunde indikaatorid on ka Venemaal kogutud statistika põhjal viimasel ajal oluliselt langema hakanud," vastas Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Luikmel Vikerraadio saates "Uudis+" küsimusele, mis näitajad annavad tunnistust riigi majanduse nõrgenemisest.

"Kui universaalselt oli põhjuseks ennekõike tööjõu nappus, siis praegu järjest rohkem hakkab seda kõike mõjutama ka rahanduslik olukord ehk ettevõtete rahastamistingimused, mida riik sai suhteliselt edukalt mõjutada naftatulude abil ja toetuste kaudu, aga ka riiklike tellimuste abil – need väljavaated ei ole enam nii roosilised kui nad olid veel aasta tagasi," lisas ta.

Luikmel rääkis, et kui veel kevadel prognoosisid Venemaa võimud selleks aastaks üheprotsendist majanduskasvu, siis nüüdses lubavad andmed 0,6 protsendi suurust kasvu, mis on aga Venemaa jaoks juba seisak.

"Kui ta sinna langeb, siis viimati nähti nii aeglast majanduskasvu 2016. aasta kandis. Ja tookord oli suhteliselt ebaedukalt lõppenud Krimmi sisenemine ja seda ennekõike tollaste majandussanktsioonide tõttu, mis langesid kokku ka nafta hinna suhteliselt madala tasemega," selgitas ta.

"Homme avaldab Venemaa keskpank oma uue intressiotsuse ja sekka siis ka uue majandusprognoosi," viitas Eesti Panga ekspert.

Luikmel tõdes, et kui varasematel aastatel toetas majandust sõjaliste kulutuste kasv, siis juba eelmisel aastal oli näha, et kokku üle kolmandiku föderaaleelarve kuludest moodustavate sõjaliste kulutuste kasv peatus.

"Käesolevaks aastaks oodati umbes 160 miljardi dollari ulatuses sõjalisi kulutusi, mis on aga peaaegu sama, mis oli möödunud aastal või isegi grammi võrra vähem. Nii et võib spekuleerida, et võib-olla Venemaa administratsioon arvaski, et sõjalisi pingutusi pole nii palju vaja teha enam, aga teisest küljest ilmselt ka võimalusi jäi vähemaks," rääkis ta.

Veel tõi ta esile kütusenappuse, mis on tingitud Ukraina edukatest rünnakutest Venemaa naftataristule.

"Venemaa majandust pitsitab lühiajaliselt vedelkütuse nappus, mis on kaasa toonud ennekõike bensiini impordi juba ka Euroopa riikidest," tõdes Luikmel. Tema sõnul on hinnangute kohaselt vedelkütuse tootmise võimest Venemaal umbes 40 protsendi ulatuses kahjustatud.

"Ja see tuleb Venemaa majanduse jaoks sesoonselt kõige kehvemal ajal ehk siis tüüpiliselt on suvekuudel rafineerimistehased väga sageli ka korralises hoolduses . Teisest küljest on paljude kütuseliikide puhul, nagu bensiin ja diislikütus, suve teisel poolel on ka nõudluse kasv seoses nii sesoonse autosõiduhooaja alguse kui ka põllumajanduses saagikoristamise ajaga," selgitas ta.

Seetõttu toovad Venemaa tanklates tekkinud järjekorrad, millest on puudutatud umbes kolmandik Venemaa elanikest, valdavalt linnaelanikud, arusaamise sõjast ka Vene lihtinimeseni, märkis ta.

"Teisest küljest jääb pikaajaliselt kasvu piiravaks teguriks inimeste nappus – kaheprotsendine tööpuudus ei näita mitte majandusbuumi, vaid kui sellega kaasneb alla üheprotsendine majanduskasv ja ilmselt üle kuueprotsendine hinnakasv, siis me võime julgelt öelda, et see on stagflatsiooniline ja väga ebamugav stsenaarium ka nendele, kes peavad otsustama intressimäärade üle," lisas Luikmel.

Eesti Panga esindaja tõdes, et Venemaa majandust pole eriti palju aidanud ka aasta alguses seoses USA tegevusega soodsamaks muutunud olukord, kui Iraani vastu alustatud sõda tõstis nafta hinda ning lisaks peatas USA ka sanktsioonid naftalaevastikule.

"On tõsi, et Venemaa on aprillis-mais ilmselt teeninud toornafta müügist võib-olla isegi kolmandiku kuni poole võrra rohkem kuises mõttes kui möödunud aastal. Aga siseriiklik varustatus vedelkütusega on saanud täiendava hoobi ja võib öelda, et Venemaa naftarafineerimistehastes, diisli- ja bensiinivabrikutes toimub seisak ja see on tingitud väga suures osas Ukraina droonirünnakutest," rääkis ta.

Riigieelarve täitmiseks võiks Venemaa ju laenata raha turult, kuna tema riigivõlg on isegi suhteliselt väiksem kui Eestil, kuid ka siin on riigil raskusi, viitas Luikmel: "Juuli alguses korraldati riigivõlakirjade oksjon, aga ostuhuvi oli umbes veerand emissiooni mahust ja lõpuks õnnestus ära müüa ainult suurusjärgus kümme protsenti kogu planeeritud mahust, mispeale Venemaa rahandusministeerium peatas riigivõlakirjade edasised emissioonid turuolukorra stabiliseerumiseni."

"Pluss kui mõelda, et kes on Venemaa võlakirja ostjaks – siseriiklikult on need reeglina kas pangad või mõnel juhul ka börsiettevõtted – ega nendelgi praeguses keskkonnas eriti hästi ei ole läinud," lisas ta.

Luikmel tunnustas ka lääneriikide sanktsioone Venemaale, mis tema sõnul on üsna tõhusad.

"Sanktsioonide osas on väga palju tehtud ja ka tänahommikune [Euroopa Liidu] otsus selles osas, et me külmutame Venemaa nafta hinnalae, mis oleks tõusnud, kuna turuhind on liikunud, on väga õige samm sinna suunas," rääkis ta. "Sanktsioonidest on hakatud mõtlema laiemalt, piirates näiteks Venemaa naftat laevalt laevale ümber transportivat taristut teenindavaid ettevõtjaid. Nii et tegelikult võib öelda, et me oleme suhteliselt tõhusalt jõustamas sanktsioone, mille rakendumine võtab küll aega."

Luikmel viitas ka uuele arengule, kus Venemaa on kütusenappuse tõttu sunnitud hakkama bensiini ja muid vedelkütuseid sisse ostma, aga see valdkond on siiani jäänud sanktsioonide alt välja.

Rääkides Venemaal lähenevatest valimistest, mille käigus moodustatakse alamkoja Riigiduuma uus koosseis, tõi Luikmel esile, et need on esimesed pärast täiemahulise agressioonisõja algust ning kuigi võimupartei Ühtne Venemaa võidab valimised kindlasti, on kõnekam valimiste osalusprotsent, mis võib anda aimu elanike suhtumisest võimudesse.

"Ja teisest küljest muidugi ka kogu Venemaa valitsussektorit valitsev oligarhia. Nende rahulolematus on ilmselt praegusel hetkel võib-olla isegi kõige esmasem märk sellest, et tegelikult Venemaa võimuladvik on üsna keerulises seisus. Tavaliselt järgneb Vene traditsioonide kohaselt sellele süüdlaste otsimine ja mõnikord see võib kujuneda ka fataalseks," tõdes Luikmel.