Vabariigi aastapäeval peetud paraadide, rongkäikude, kõnede, aktuste ja pidusöökide ajalugu ulatub 1920. aastatesse. Kindlat traditsiooni aga enne sõda välja kujundada ei jõutud.

Praegune vastuvõtukombestik sai alguse 1993. aastal Estonia kontserdisaalis toimunud aktusega, kus külalisi võõrustasid president Lennart Meri ja proua Helle Meri.

Iseseisvuspäeva vastuvõtul on kujunenud välja kolm kindlat osa: kõigepealt presidendi kõne, siis kontsert ja lõpuks külaliste kätlemine. Just selline järjekord tekkis 1994. aastal, mil Lennart Meri otsustas peo poolitada – aktus ja kontsert toimusid Estonia kontserdisaalis ning vastuvõtt üle tee "vanas Sakalas".

Hiljem viidi kogu üritus tagasi Estoniasse, kuhu see jäi kuni Toomas Hendrik Ilvese ametisse astumiseni.

Alates 1996. aastast hakkas presidendi vastuvõtte üle kandma Eesti Televisioon ning sellest ajast muutus pidupäeva üheks oodatumaks osaks kätlemistseremoonia. Nii meedia kui ka rahvas kommenteeris mõnuga, kes kelle käevangus peole saabus ning hekseldas armutult läbi vastuvõtuks valminud kostüümid ja nende kandjad.

2006. aastal toimus suur kannapööre kontserdi kavas, kui president Arnold Rüütel loobus tavapärasest sümfooniaorkestrist ning palus õhtut lavastama Tiit Ojasoo ja Tõnu Kaljuste. Sellest sai alguse ootamatute ja mõtlema panevate, pidulike ja helgete lavastuste traditsioon, kus erinevad loojad on püüdnud lavakeelde tõlkida just käesolevas hetkes olulised teemad.

Alates 2007. aastast hakkas president Toomas Hendrik Ilves vastuvõtte korraldama ka väljaspool Tallinna. Nii on tuhatkond külalist tulnud kokku ka Tartus, Jõhvis, Pärnus, Viljandis ja Paides.

Koroonaviirus lõi pretsedendi 2021. aasta vabariigi aastapäeva pidustustele, kus president Kersti Kaljulaid pidas kõne Paide kultuurikeskuse tühjas saalis.