Moldova parlament otsustas neljapäeval, et riigi ametlikuks keeleks on rumeenia keel, mitte moldova keel, vahendas Moldpress. Samuti otsustati, et Moldova riikliku keele päeval hakatakse tähistama rumeenia keele päeva.

Moldova ja Rumeenia kirjakeel on juba praegu samad. Nõukogude perioodil kasutas Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Moldova kirillitsat ja naaberriik Rumeenia ladina tähestikku, kuid Moldova võimud läksid Nõukogude perioodi lõpul üle Rumeenia kirjakeele standardile ja ladina tähestikule.

Neljapäeval läksid erimeelsused Moldova koalitsiooni ja opositsiooni vahel nii suureks, et hääletuse ajal läks neil omavahel kähmluseks. Riigikeele muutmise eelnõu hääletuse ajal püüdsid seda jõuga blokeerida Moldova parlamendis olevad kommunistid ja sotsialistid, vahendas Newsmaker.

Videoklippi kähmlusest on võimalik vaadata Moldova uudistesaidi Unimedia Youtube videos.

Moldova kommunistide ja sotsialistide blokk nõudis parlamendis referendumit ja enneaegseid parlamendivalimisi. Ühe plakati peal oli kirjas loosung: Moldova. Moldaavlased. Moldaavia keel (Moldova. Moldoveni. Moldovenesc).

Moldova on iseseisev riik alates 1991. aastast, kui Nõukogude Liit kokku kukkus. Enne seda oli praeguse Moldova riigi ala Moldova Nõukogude sotsialistlik liiduvabariik. Kahe maailmasõja vahel olid praeguse Moldova alad osa Rumeenia kuningriigist, mille Nõukogude Liit nõudis ultimaatumiga endale 1940. aastal Molotovi- Ribbentropi pakti käigus.

Moldova idaosas, vastu Ukraina piiri, asub separatistlik Transnistria, mida toetab Venemaa, kus asub ka väike Vene väekontingent. Transnistria tunnistab ametlike keeltena Moldova, Vene ja Ukraina keelt. Transnistriat ennast ei tunnusta ükski riik ning rahvusvahelise õiguse kohaselt on tegu Moldova riigi osaga.