Tallinna külje all Männiku tööstuspiirkonnas ootab aastakümneid koristamist 20 000 tonni ehitusjäätmeid. Nende teisaldamine langes keskkonnaameti kaela, sest jäätmete ladustaja läks pankrotti ja kustutati äriregistrist.

"Eestis selliseid suuremahulisi (ebaseaduslikke prügilaid), me teame ajaloost, on kolm-neli tükki. 1. jaanuarist aastast 2021 on ka seadus paranenud ehk antud näite puhul – kui üks ettevõte tahab ehitusjäätmete ladustamist teha, peab ta koostöös keskkonnaametiga maksma tagatisraha," lausus keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Prügila pole aga sugugi ohutu ja seni on sinna igaüks ka vabalt ligi pääsenud. Seal on autorehve, puidujääke, ohtlikke värvitünne ja asbesti.

Kõige ohtlikumad jäätmed ehk värvitünnid viiakse neljapäeval ja reedel ära, kuid kogu ülejäänud prügi, mis on seal aastast 2011 seisnud, seisab seal tõenäoliselt ka edaspidi.

Keskkonnaamet on korduvalt taotlenud prügila teisaldamiseks riigilt raha, kuid seni asjata. Ka järgmisesse riigieelarvesse on esitatud taotlus kahele miljonile eurole. Nõmme linnaosavanem Karmo Kuri kahtleb, kas seegi kord riigikassas selleks vahendeid leidub.

"Kui lihtne on riigieelarvest leida kaks miljonit selleks, et utiliseerida ebaseaduslikult ladestatud jäätmed? Ma kujutan ette, et see on väga keeruline. Kahe miljoni eest saaks ehitada väiksema lasteaia või raamatukogu," ütles Kuri.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on prügila häbiplekk, mille likvideerimine oleks pidanud toimuma juba ammu.

"Alguses oli lootus, et see, kes prügi sinna viis ja keskkonnamõju tekitas, need kulud kannab. Aga kahjuks erinevate menetluste kaudu oleme jõudnud olukorda, kus see on siiski jäänud riigi kanda tervikuna," nentis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Prügila omanik selle teisaldamise eest sentigi maksma ei pidanud. Keskkonnaameti hinnangul peaks saama süüdlasi kriminaalkorras karistada.

"Ehk et ei oleks ainult võimalik määrata rahatrahvi ja rääkida sellest, et ettevõte on pankrotis või mitte, vaid ka inimene ise peab oma tegude eest vastutust kandma," ütles Vakra

Jäätmete ebaseaduslik ladestamine on probleem ka mujal. Keskkonnaametile laekub teateid rikkumistest aastas umbes 300.