Riigikogu usaldas eelmisel aastal 31 protsenti küsitlusele vastanud inimestest ning usaldus on seejuures viimastel aastatel languses olnud. Usaldus riigikogu vastu on ka madalam usaldusest valitsuse ning kohalike omavalitsuste vastu.

Ladõnskaja-Kubitsa hinnangul sõltub kogu riigikogu usaldus ka üksikutest saadikutest.

"Kui üldnumbrites vaadata, siis jah, usaldus on üsna madal. Riigikogu paistab silma ja paistab silma ka teatud saadikute tõttu. Ja kui üks saadik teeb selliseid asju, mille eest kiita ei saa, siis see mõjutab ka terve riigikogu mainet. Sellepärast on vaja mõista, et kui sa oled juba riigikogu liige, siis sa ei vastuta ainult enda eest, vaid terve riigikogu maine eest. See on hästi oluline," kommenteeris ta.

"Aga kui vaatame seda niimoodi auditooriumi pealt, siis ma arvan, et lõppkokkuvõttes igaüks suudab eristada mitte lihtsalt riigikogu, vaid konkreetseid saadikuid. Ja see maine sõltub sellest, keda sa eelkõige jälgid, kes on sinu saadik ja kuidas sa tema käitumisega rahul oled," lisas ta.

Ladõnskaja-Kubits ütles, et poliitikute ja riigikogu reitingut mõjutab ka see, et riigikogu liikmed vastutavad oma tegude eest n-ö oma näoga, kuid kui näiteks ministeeriumist tuleb välja mõni dokument, siis need on justkui anonüümsed.

Saare hinnangul on just lahkuv riigikogu koosseis näidanud üles suurt poliitilist kultuuritust, mis usaldusväärsust mõjutab. Samas tõdes ta, et demokraatlikes riikides ei saagi parlamentide usaldusväärsus olla 100 protsendi ligi.

"Kriitika parlamendi vastu on alati olemas, terve kriitika on alati väga teretulnud ja hoitagu meid selle eest, et see kriitika ära kaob. Aga viimane riigikogu on väga palju ise ka selle jaoks teinud. Aga see pole ainuke pool," ütles Saar.

Kaalepi hinnangul mõjutavad riigikogu usaldusväärsust erinevad aspektid. Üks neist on tema sõnul praegune poliitiline süsteem.

"Üks on see, kui räägime poliitilisest kultuurist, mis nagunii aja jooksul muutub ja seda muudab väga palju ka see, et meil on sotsiaalmeedia ühiskond ja tegelikult poliitikutelt oodataksegi tänapäeval rohkem ka sellist meelelahutaja rolli, mida minevikus on vähem olnud," selgitas ta.

"Aga sügavam põhjus on siin poliitilises süsteemis, mis on liiga palju kaldu esindusdemokraatia poole ja liiga palju kaldu erakondade poole. Selle tulemusel on riigikogu sisuliselt kummitempel, kus valdavalt kiidetakse heaks valitsuse poolt antavad eelnõud. Tulgu nad siis algselt Brüsselist mingite eurodirektiivide näol või siis, kui nad on valitsuse enda koostatud, siis koalitsioonisaadiku töö on lihtsalt nende poolt hääletada ja heaks kiita," rääkis Kaalep.

Kaalepi hinnangul mõjutab usaldust ka rahva side poliitikutega valimistevahelisel ajal.

"See side ongi paratamatult nõrk siis, kui rahval ei ole võimalust näiteks ise algatada eelnõusid allkirjade kogumisega. Need algatused, mis on olnud praeguse süsteemi järgi, jõuavad kuhugi komisjoni, korraks arutatakse, kutsutakse sinna kohale algatajate esindaja ja siis hääletatakse kõik maha või pannakse sahtlisse. See on reaalne praktika, mis tähendab seda, et rahval ei ole võimalust poliitikuid mõjutada valimsitevahelisel ajal," kommenteeris ta.

Vassiljev sõnas, et mingil määral riigikogu on tõesti kummitempel, sest riigikogu ei valmista ette seaduseelnõusid, vaid selleks on ministeeriumid ja spetsialistid.

"Ta on tempel, aga mingil määral peab seal kummi ka olema. Kui eeldame, et riigikogu teeks valmis mingi elektrituru seaduse tooriku, siis seal ei ole sellist kompetentsi. Ma ei tea ühtegi saadikut, kes oleks nii tark elektrivõrkude alal, et mõtleb välja selle seaduse. Selle mõtleb välja, panevad kokku ikkagi spetsialistid ja ametnikud. Aga riigikogu peab vaatama, kuivõrd see sobib inimestele ja valijatele. Ja lõpuks peabki templi alla panema, kui on korralik seadus. Aga kui ei kõlba, siis saadab välja menetlusest," rääkis Vassiljev.

Ta märkis, et kui rahva usaldus riigikogu vastu on väga madal, siis on rahval ka valimistel võimalus riigikogu uuendada. Ta nõustus Saarega, et 100-protsendiline usaldus parlamendi vastu on ainult totalitaarsetes riikides. 

Mida soovitada uutele poliitikutele?

Uude riigikokku sai sisse hulk värskeid poliitikuid. Saatekülalised jagasid neile soovitusi uuel tööl.

"Hoidke silmad ja kõrvad lahti ja suu kinni. Õudne tahtmine on hakata kohe lubadusi jagama, aga paratamatult ka poliitika on valdkond, mis tahab natuke kogemust, et sa hakkaks aduma, mis on poliitilistes kokkulepetes võimalik ja mis pole võimalik. Mul on soovitus selle juures säilitada rahu, et ma ei suutnud kohe esimeste kuudega maailma muuta. Inimesed lähevad sinna erinevate ootusetega, pole realistlikud võib-olla, on kärsitud ja arvatakse, et suudan ühe aastaga kogu maailma teistpidi käima panna. Aga see tahab ka harjumist saada, mis ei tähenda, et sa ei võta põhimõttelisi seisukohti," rääkis Indrek Saar.

Ruuben Kaalep meenutas enda kogemust riigikokku pääsemisel ning kinnitas, et sisulise töö õppimine võtab seal kaua aega.

"Ma riigikokku läksin otse külma vette ja kümme skandaali ümberringi ja meedia tähelepanu ilmatu suur. See andis selles mõttes hea kogemuse, andis avaliku esinemise kogemuse ja julguse enda teemade eest seista. Aga see sisulise töö õppimine võtab ikka umbes aasta aega," rääkis ta ja lisas, et uued saadikud peavad kiiresti endale selgeks tegema töö raamid.

"Mida saad teha ja mida mitte. Kas või lugeda komisjonide protokolle, vaadata istungeid jne," ütles ta.

Ka Viktoria Ladõnskaja-Kubits tõdes, et riigikogulase tööga harjumine võtab aega kauem kui alguses arvatakse.

"Kindlasti poliitiline protsess on täiesti teistmoodi sellest, kuidas see paistab teleka kaudu. See on mitmekihiline. Ühest küljest on riigikogu töö ehk seadustega töötamine, teisest küljest on see poliitiline töö, erakonna tasemel töö tegemine. Ja see on ka meediaga suhtlemine. See on ka väljakutse, millega tihti saadikud ei tule nii hästi toime, sest meediat on palju ja meedia pidevalt jälgib sind. See on ka pajudele väljakutse," rääkis ta.

"Soovitus on alustada kohe esimesest aastast eelnõude lugemist. Need on keerulised juriidilised tekstid, aga sellega peaks tegelema," andis ta soovituse.

Viktor Vassiljevi soovitus oli sarnane teistele saatekülalistele. "Kõigepealt tee endale selgeks, mida sa tahad ja siis tee endale selgeks, kuidas mehhanism töötab ja siis sa saad aru, mida on sul võimalik saavutada," sõnas ta.