Küsimus, kui palju peaks hoonete sooja või jahedana hoidmiseks energiat kulutama, on Euroopa rohepöörde üks kesksemaid. Lõppeesmärki, mille Euroopa Komisjon seadis 2050. aastasse, pole aruteludel kõigutatud. Selleks ajaks peaks kõik hooned olema kliimaneutraalsed.

Mida see täpsemalt tähendab, pole küll kokku lepitud, kuid seda ei peeta praegu ka kuigi oluliseks – hulga tulisemad vaidlused käivad lähemate sihtide üle.

Euroopa Komisjon pakkus välja konkreetsed vahetähtajad. 2033. aastaks pidanuks vähemalt E-energiaklassini renoveerima kõik elamud, veel kolm aastat kiiremini kõik avalikud hooned.

Pajud riigid Eestist Itaaliani sellega ei nõustunud ning läinud sügisel leppisid majandusministrid kokku pehmemates eesmärkides.

2033. aastaks peaks D-energiaklass olema eluhoonete keskmine, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo.

"See tähendab seda, et mõni hoone võib olla klassis A, mõni hoone hoone ka klassis F ja G aga keskmine peab olema üle D," selgitas Jaanisoo. "Ja see on juba iga riigi enda otsustada, kuidas selleni jõutakse."

Parlament võib nõuda karmimaid reegleid

Kuid mitmed liikmesriigid, teiste seas Saksamaa ja Taani rääkisid juba sügisel, et küll Euroopa Parlament ambitsiooni juurde keerab. Nende lootus ei olnud asjata.

"See, mida juurde tahetakse panna on eelkõige sanktsioonid selle eest, kui hooneid mingiks tähtajaks kindlasse energiaklassi üle ei viida ehk hooneid ei remondita," märkis parlamendi energeetikakomisjoni arutelusid jälginud Andrus Ansip.

Energeetikakomisjon soojendas üles ka rangemate vahe-eesmärkide mõtted. Teisipäevaseks hääletuseks pakuti välja eelnõu, mille järgi saabuks esimene tähtaeg juba 2027. aastal. Selleks ajaks peaks kõik avaliku sektori ja -ärihooned jõudma E-energiaklassini. Nii kaugele peaks kõik elamud jõudma 2030. aastaks, kusjuures samaks ajaks oodatakse avalikelt ja ärihoonetelt juba D-energiaklassi.

Eluhooned peaks D-energiaklassini jõudma 2033. aastaks, ehk siin käiakse sama jalga Euroopa Komisjoni esialgse mõttega.

Ivo Jaanisoo sõnul käiks nii järsk muutus Eestile üle jõu.

"Siin on teisi riike ka, kes lihtsalt ei ole võimelised neid eesmärke selliselt täitma. Siin peab olema riikidele endale piisavalt vabadust," sõnas Jaanisoo.

Vaja on miljard eurot toetusi

Lihtne pole püüda ka läinud sügisel kokku lepitud sihte. Täpseid andmeid Eestil veel pole, kuid Jaanisoo pakub praeguste teadmiste pealt, et Eesti eluhoonete keskmine energiaklass jääb E ja F-i vahele.

Uute hoonete energiaklass arvutatakse välja projekti järgi, vanematel võrreldakse ruutmeetrit ja reaalset energiakulu. Statistilise töö loodab ministeerium tehtud saada selle aasta lõpuks.

Kuid seda, missugune on praktikas näiteks E- ja D-energiaklasside erinevus, pole lihtne näitlikustada. Näiteks uue katusega, kuid auk seinas ventilatsiooniga stalinistlik kortermaja on pigem E-energiaklassis. Paljud renoveerimata hrustšovkad võivad jääda F-energiaklassi. D-märgise võib saada hoone, mis on küll kenasti soojustatud aga ebaefektiivse kütte- või ventilatsioonisüsteemiga.

Seni on Eesti korterelamuid renoveeritud euroraha toel, kuid sellest ei piisa ka siis, kui appi võtta emissioonitasust toidetav sotsiaalne kliimafond. Teiste sõnadega, euroraha aitab järgmised paar aastat tempot tõsta, kuid sealt edasi on riigi raha hädavajalik.

"Ja see peab olema aasta-aastalt kasvav maht, sest me peame rekonstrueerimise turu tööle saama suuremas mahus kui täna," sõnas Jaanisoo. "Aga kui küsida suurusjärkude kohta, siis kuskil miljard eurot aastani 2030 toetustena on see, millest me rääkime, võib-olla rohkem."

Rangem eelnõu võib toetuseta jääda

Kas Euroopa Parlament soovib seada veel kõrgemaid latte, pole hääletuse eelõhtul kindel.

"See ambitsiooni lisamine on eemale peletanud nii mõnedki, kes sisimas sooviksid seda direktiivi toetada," sõnas Andrus Ansip.

Esmaspäeva lõuna ajal polnud veel teada ka see, missuguse seisukoha võtab Ansipi kodufraktsioon, liberaalne Renew Europe.

Ansip rõhutas, et hoonete kütmiseks kulub 40 protsenti Euroopa Liidus kasutatavast energiast ning märkis, et iseenesest on hoonete soojustamise eesmärk hea.

"Endiselt kulub ühe ruutmeetri hoone pinna kütmiseks Eestis kaks korda rohkem soojusenergiat kui Soomes, ehkki Soome on põhja pool," tõi Ansip näiteks, kuid märkis samas, et sihtideni jõudmise teel on hulk takistusi.

Nii näiteks leiavad paljud europarlamendi liikmed, et energeetikakomisjoni pakutud sihid pole realistlikud. Teised jälle usuvad, et Euroopa Liit ei peaks taolisi ülesandeid üldse ette kirjutama.

Euroopa Rahvapartei, kelle häältest tulemus sõltub, soovib aga, et eelnõust võetaks välja kõik viited võimalikele sanktsioonidele.

"Euroopa Liidus pole energiaklassid tegelikult võrreldavad," tõi Ansip esile veel ühe europarlamendis tähelepanu püüdva probleemi ning märkis, et D-energiaklass Soomes on hoopis midagi muud kui Kreekas.

"Kui energiaklassid riigiti ei tähista ühte ja sama, siis need eesmärgid ja nende saavutamisel rakendatavad sanktsioonid pole võrreldavad ja taolist lähenemist ei tohiks me Euroopa Liidu õiguses lubada," sõnas Ansip, kelle sõnul on nii poolt- kui vastuargumendid väga tugevad.

Ivo Jaanisoo ütles, et direktiiviga liigutakse ka energiaklasside sarnasema hindamise poole. Standardid on tema sõnul kokku lepitud, samas lähtub iga liikmesriik arvutustes oma klimaatilistest oludest. "Ja ka sellest, mis on tehnoloogiline olukord," sõnas Jaanisoo. "Sest meil on ikkagi ehitusturg lokaalne ja energiaklassid sõltuvad sellest, mis on konkreetses asukohas kulutõhus lahendus."

Juhul, kui eelnõu teisipäeval europarlamendis põrub, on edasine üsna lahtine. Võib juhtuda, et uuele katsele minnakse kiiresti, võib juhtuda, et fraktsioonidevahelised- ja sisesed arutelud kestavad mitu kuud.

Kui parlament ka kokkuleppele jõuab, siis algavad tõenäoliselt üsna keerulised triloogid ehk läbirääkimised, kus Euroopa Komisjon püüab parlamendi ja liikmesriikide seisukohti ühtlustada.

Omanike keskliit peab eesmärki ebareaalseks

Eesti Omanike Keskliidu andmetel on Eestis 700 000 kortermaja ja eramut, neist D-klassi tasemele tuleks renoveerida 350 000.

Selline ülesanne on keskliidu hinnangul ebareaalne nii rahalises, ajalises kui ka asjaajamise mõttes. Liidu juhi Andry Krassi sõnul oleks kulud üüratud.

"Varem oli plaan tõsta E-ni. See oleks olnud veel suhteliselt saavutatav Eesti puhul, aga D-energiaklass eeldab vähemalt kümne miljardi eurost investeeringut ja minimaalselt viit miljardit riigi poolt toeks. See tähendab 500 miljonit aastas kümne aasta jooksul. /.../ Meie arvestuse järgi iga leibkond keskmiselt peab välja käima 25 000 eurot. Ka siis, kui neid toetatakse," kommenteeris Krass.

Tema sõnul võib direktiivi tõttu F- ja G-hoonetel langeda tulevikus turuväärtus.