"Sotsiaaldemokraadid toetasid parlamendi seisukohta hoonete energiatõhususe direktiivi osas, kuna me võtame tõsiselt nii kokku lepitud kliimaeesmärke kui ka vajadust vähendada Euroopa Liidu sõltuvust imporditavatest fossiilsetest kütustest, mis on tänases julgeolekuolukorras eriti tähtis," ütles Mikser enda ja Kaljuranna otsust põhjendades. "Ma pean väga oluliseks, et Euroopa Parlament on oma eesmärkides ambitsioonikas, sest see sunnib ka liikmesriike reaalsele tegutsemisele," lisas Mikser.

Mikser tõi ka välja, et Euroopa Liidu praeguses mitmeaastases finantsraamistikus (MFF) eraldatakse  hoonete renoveerimise toetamiseks hinnanguliselt 110 miljardit eurot, mis koos liikmesriikide poolse kaasrahastuse ja erainvesteeringutega kasvab umbkaudu 230 miljardini. Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastu kaudu investeeritakse hoonete renoveerimiseks veel ligi 50 miljardit. Ka järgmine MFF (2028-2034) näeb ette märkimisväärsed vahendid hoonete renoveerimise toetamiseks, lisas ta.

Mikseri kinnitusel võimaldab direktiiv igal liikmesriigil koostada oma tegevuskava.

"Ka Eesti valitsus on hiljuti otsustanud suurendada toetusi korterelamute renoveerimiseks ning loonud elamuinvesteeringute fondi. On iseenesestmõistetav, et liikmesriikide renoveerimisplaanid ja toetusskeemid peavad arvestama iga riigi spetsiifilisi olusid, seadma realistlikud eesmärgid ning looma vajalikud sotsiaalsed tagatised ja rahalised toetusmeetmed. Samuti on oluline rõhutada, et direktiiv näeb ette mitmeid erandeid, millele renoveerimiskohustus ei laiene," ütles sotsiaaldemokraadist eurosaadik.

Ansip ja Paet: meie vastuhääletamine ei tähenda rohepöördele vastu olemist

Euroopa Parlamendi positsiooni kinnitamisele vastu hääletanud Paet ja Ansip rõhutasid, et nende vastuhääl ei tähenda mittenõustumist rohepöörde sihtidega, kuid nende hinnangul on parlamendi soovitud eesmärgid ja nende tähtajad ebareaalsed.

"See ei lähe vastuollu vajadusega teha keskkonnasõbralikke muutusi, kuid selleks, et asjad ka tegelikult juhtuksid ning otsuseid täidetaks, peavad nad olema realistlikud. Antud juhul see paljude riikide, sh Eesti praegust olukorda arvestades, ei ole," ütles Paet ERR-ile. "Nende kavadega tuleb küll edasi liikuda, kuid adekvaatsemas võtmes."

Sama ütles ERR-ile ka Ansip: "Palun ärge tõlgendage minu vastuhääletamist problemaatilisele eelnõule minu vastuseisuna rohepöördele. See oleks vale. Hääletasin nii nagu hääletasid meie fraktsiooni soomlased, rootslased, tšehhid, hollandlased ja sakslased ja ma ei pea kindlasti minuga sarnaselt hääletanud kolleege rohepöörde vastasteks. Hääletamise põhjust tuleb otsida eelnõu kehvast kvaliteedist."

Ansip ütles, et peab hoonete energiatõhususe parandamist ülimalt oluliseks, kuna soojapidavuse parandamisega on võimalik kokku hoida "üüratu kogus energiat".  

Ta tõi välja, et pea iga kuues hoone Euroopas on kõige kehvemate tõhususnäitajatega (G-energiaklass) ning Euroopas kasutatavast energiast kulub umbes 40 protsenti hoonete kütmiseks. Hoonete renoveerimine võiks säästa kogu Euroopa Liidus energiat vahemikus 4,6-6,2 miljonit naftaekvivalenttonni aastas. E-energiaklassi jõudmisel oleks energiasääst kaks kolmandikku renoveerimiseelsest tasemest.  

Ansip rõhutas ka, et vaatamata Eestis juba paarkümmend aastat kestnud hoonete energiatõhususe suurendamisele kulub siin sama pinna kütmiseks pea kaks korda rohkem energiat kui Soomes.

"Hoonete energiatõhusaks renoveerimine tasub ennast ära, kuna saadav energiasääst on üldjuhul mitu korda suurem hoone energiatõhususe parandamiseks vajalikust investeeringust," rõhutas Ansip.

Ta viitas ka sellele, et kõrgete energiahindade tõttu on kõikjal Euroopas juba asutud hoonete soojapidavust suurendama. "Seega võib arvata, et hoonete energiatõhususe parandamine jätkub hoogsalt ka ilma igasuguse Euroopa Liidu direktiivita," tõdes Ansip.

Paet ja Ansip: parlament keeras vindi üle

Paet märkis oma kommentaaris, et Euroopa Parlamendi käitumine järgis juba ka varasemalt nähtud mustrit, kus parlament püüab Euroopa Komisjoni esitatud algatusi veel ambitsioonikamaks muuta.

"Vaatamata sellele, et rohepööret on vaja ja et see on oluline osa EL-i eesmärkidest, tuleb siiski jääda ka realistlikuks. Konkreetses eelnõus kirjeldatud eesmärkide täideviimine on ebarealistlik ning seda väljendas ka hääletustulemus, kus väga paljud saadikud hääletasid vastu. Seega edasi liikuda tuleb, kuid eesmärgid peavad olema reaalsusega suuremas kokkupuutes," rõhutas Paet.

Ka Ansip rõhutas, et peab sarnaselt Eesti Omanike Keskliidu seisukohaga europarlamendis hääletatud eelnõuga seatud sihtide saavutamiseks ettenähtud aega ebarealistlikult lühikeseks.

"Mittevõimetekohaste eesmärkide seadmine pigem diskrediteerib eesmärke kui tiivustab nende poole püüdlema. See on ilmselt ka kõige olulisem etteheide eelnõule," märkis Ansip.

"Vaja oleks selget plaani, kust peaksid tulema hoonete renoveerimiseks vajalikud vahendid, kuid eelnõu sellele küsimusele ammendavat vastust ei anna," lisas Ansip.

"Eelnõu näeb ette, et hoonete müümiseks ja väljarentimiseks peab neil olema sertifikaat, mis tõendab hoone teatud energiaklassi kuulumist. Kuid eelnõu ei sätesta selgesõnaliselt, mis juhtub siis, kui sertifikaati hoonel tähtajaks pole," märkis Ansip. "Iseenesest pole eraomandi kasutamise piiramises midagi enneolematut. Ehitusnormid kehtivad ilmselt kõigis maailma riikides ning üldistes huvides nende karmistamine on pigem reegel kui erand," lisas ta.

Ansip tõi ka välja, et kui paar nädalat tagasi leppisid Euroopa Parlament ja liikmesriigid kokku, et Euroopa emissioonidega kauplemise süsteemi (ETS) laiendatakse ka ehitussektorile, siis hoonete energiatõhususe direktiiv hakkaks seda osaliselt dubleerima. "Selline dubleerimine ei ole heale õigusloomele kohane. Ka võib dubleerimine õõnestada toimiva emmissiooniga kauplemise süsteemi efektiivsust. Just kõnealune dubleerimine oli paljudele roheentusiastidele eelnõule vastuhääletamise põhjuseks," selgitas ta.

Ansipi sõnul oleks paljud kriitikud eeldanud eelnõult liikmesriikidele antavat suuremat vabadust ja paindlikkust. "Paljud eelnõule vastuhääletanud oleks olnud nõus toetama Euroopa Komisjoni poolt pakutud esialgset eelnõu või liikmesriikide poolt läbirääkimisteks kokku lepitud positsiooni, kuid parlamendi tööstus- ja energeetikakomisjoni poolt plenaaristungile pakutud nõnda nimetatud ambitsioonikamat ettepanekut oli neil raske toetada. Nii ka viiel Eestist valitud saadikul. Et ambitsioonikaid eesmärke saavutada, vajame kvaliteetset eelnõu. Aga hääletusel olnud eelnõud ma selleks pidada ei oska. Etteheiteid eelnõule kogunes ülearu palju," võttis Ansip oma seisukoha kokku.

Viidates parlamendi hääletusele järgnevale Euroopa Komisjoni, EL Nõukogu ja europarlamendi läbirääkimistele kompromisslahenduse leidmiseks, ütles Paet, et soovis oma hääletusotsusega saata EL-i institutsioonidele läbirääkimiste eel signaali, et hoonete energiatõhususe direktiivi lõpptulemus peab olema realistlik, et seda ka tegelikult täidetaks.

Euroopa Parlament võttis teisipäeval häältega 343 poolt, 216 vastu ja 78 erapooletud vastu oma seisukoha hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise suhtes, mille alusel hakkavad parlamendi esindajad liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukoguga läbi rääkima.

Eesti saadikutest hääletasid kõik peale Kaljuranna ja Mikseri seisukoha vastu. Ansipi ja Paeti kõrval andsid vastuhääle ka Yana Toom, Riho Terras ja Jaak Madison.

Algatus on pälvinud Eestis teravat kriitikat, kuna leitakse, et nii kiiresti ei ole võimalik selle eesmärke saavutada.