"Meie jaoks [siin] oluliselt arusaamatusi ei ole. Vajadus renoveerimise järele on ju aastate kaupa olnud ja ma ei nimetaks seda sundrenoveerimiseks. Me ju kõik tahame, et meie ümbrus ja keskkond oleks puhtam ja jätkusuutlikum. Nii et me suhtume sellesse rahulikult," ütles Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen kolmapäeval "Terevisioonis".

"Omanikud reeglina ju hoolivad oma varast, inimesed hoolivad oma kodust – kõik tahavad ju tegelikult renoveerida. Meie majad ootavad, millal tuleb uus meede ja pigem on [probleem] see, et rahastus on olnud lünklik või tükatine ja sisse on tekkinud suured pausid," lisas ta.

Mattiiseni kinnitusel ei pruugi raha siiski alati probleem olla: "Kui väärtustatakse seda kohta, kus ma elan, siis olenemata sellest, mida pank arvab ruutmeetri maksumusest, siis tehakse ikka esimesel võimalusel oma majad korda."

Eestis ootab renoveerimist 14 000 kortermaja

Mattiisen rääkis ka, et Eestis ootab korda tegemist umbes 14 000 korterelamut, kuid tema hinnangul on praegu Euroopa Liidus läbi räägitavad plaanid paindlikud ning ta ei usu, et omanikke hakatakse karistama.

"Ma usun, et need tärminid, on veel läbi räägitavad ja ma ei tahaks mitte kuidagi kodu- või majaomanikke hirmutama hakata – et kui selleks ajaks pole tehtud, siis tõstetakse teid teie majast või korterist välja. Ma võtaksin seda kõike hästi rahulikult. See on praegu alles plaan. Meil on kindlasti võimalik selleks ajaks väga palju maju veel korda teha," rääkis korteriühistute liidu esindaja.

"Võib-olla mitte aastaks 2030, aga küll me saame. Sest ega inimesed ei taha elada majas, kus on elektriohud või kus on kaugelt näha, et need pole korda tehtud. Inimesed ei osta sinna kortereid. Reeglina ostetakse korter pangalaenuga ja kui on näha, et maja on rekonstrueerimata, see tähendab, et ühistu võtab kohe veel laenu ja mul ei pruugi selleks raha olla," selgitas ta.  

"Nii et suhtume sellesse rahulikult, tore on, et on tehtud selline ettepanek, teeme kõik oma majad korda, kõik inimesed on sellega nõus, me oleme ka nõus, liigume samm-sammu haaval koos rahulikult edasi," võttis Mattisen oma positsiooni kokku.

Ministeerium: vaja oleks ühtlasemat rahastust

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo ütles, et talle ei meeldi algatuse juures kasutatav sundrenoveerimise sõna. "Kui see direktiiv ka ükskord vastu võetakse, siis sundrenoveerimisega tegu ei ole. Mulle väga meeldis Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni kokkulepe millega aastaks 2033 sätestatud nõue oleks riigi enda määrata. Ehk siis riik ise paneks need reeglid paika, kuidas nende eesmärkideni nõutakse," rääkis ta "Terevisioonis".

Ka Jaanisoo rõhutas, et kõik kolm osapoolt on Euroopa Liidus oma esialgsed positsioonid avalikuks teinud ja nüüd alles algavad läbirääkimised hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise üle. Tema hinnangul võivad need kesta umbes pool aastat.

"Siin saab ka Eesti riik kaasa rääkida, kusjuures me oleme ka varem kaasa rääkinud, ja leida kõige mõistlikumad lahendused," märkis asekantsler.

Küsimusele renoveerimise rahastuse kohta tunnistas Jaanisoo, et kui seni on toetused tulnud Euroopa Liidu eelarvest, siis nüüd tuleb hakata mõtlema, kas ka Eesti maksumaksja paeks siia panustama.

"Eks elukeskkonna korrastamine ja korras hoidmine ongi meie kõigi ühine ülesanne. See on riigi ülesanne, kohalike omavalitsuste ülesanne ja mis seal salata – ka omanike ülesanne. Siiani ongi see nii toimunud nii, et riik läbi Euroopa rahastuse on andnud toetust, korteriomanikud läbi ühistute on võtnud pangalaenu, oma sääste sinna alla pannud ja niimoodi ühiselt see asi toimubki," rääkis asekantsler.

"Me oleme siiani korterelamute näitel puhtalt sõltunud Euroopa Liidu rahast, mis on oma olemuselt tsükliline. Iga mingi ajavahemiku tagant me selle raha saame, siis on nobedate näppude voor ja siis on jälle raha otsas. Nüüd on küsimus ka meie enda maksumaksjale, et ka riigieelarvest tuleks sellesse valdkonda raha," lisas ta.

Jaanisoo rääkis ka, et riigikogu kiitis paar aastat tagasi heaks hoonete rekonstrueerimise strateegia ning nüüd oleks vaja see ka reaalselt tööle panna.

"See on paar aastat tagasi Eesti parlamendi poolt heaks kiidetud dokument, paraku ei ole aga sellel taga rakenduskava – selleks oleks vaja viia ka meie elamupoliitika arengukava tasemele, et valitsusel oleks strateegiline alus niisuguste otsuste tegemiseks. Sellega me ka tegeleme," ütles asekantsler.

Sarnaselt Mattiisenile rõhutas ka Jaanisoo vajadust ühtlase rahastuse järele.

Asekantsler jäi kahtlevaks selle suhtes, et renoveerimata hoonete omanikke hakataks direktiivi põhjal karistama: "Eks näis, kuidas need läbirääkimised kulgevad, kas sundi rakendatakse või mitte. Ma ennustan, et me jääme ikkagi selle juurde, et iga riik ise määrab, millise tempoga liigutakse, aga hoides kinni nendest vahe-eesmärkidest. Ma küll ei tahaks praegu seda välja öelda, et sund koheselt rakendub ja nii ongi. See selgub aasta lõpu poole, kui Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on mingisuguse lahenduse kokku leppinud."

Renoveerimisvajadus on suur

Jaanisoo tõdes ka, et hoonete renoveerimise vajadus Eestis on "kahtlemata suur".

"Meil on keskmise eluhoone vanus juba suurem kui keskmise inimese vanus – kuldjuubel on läbi, tervis hakkab vaikselt tunda andma. Aga õnneks ei ole hoonete puhul tervena elatud aastate piiri ees eeldusel, et neid hooneid hoitakse korras ja regulaarselt rekonstrueeritakse," rääkis ta.

Renoveerimisvajaduse mastaabi kirjeldamiseks tõi Jaanisoo näiteks Tallinna korterelamute piirkonnad. "Võtame näiteks Lasnamäe, kus esimene mikrorajoon ehitati 1973. aastal ehk täpselt 50 aastat tagasi. Selleks ajaks oli Mustamäe juba valmis, paljud muud paneelelamute piirkonnad ka. Nüüd ongi aeg käes, kus ongi vaja need majad korda teha."

Tema sõnul ei mõeldud nende majade ehitamise ajal kuigipalju energiasäästule. "Samuti on inimeste ootused muule elukeskkonnale aja jooksul muutunud, inimesed tahavad üha mugavamat elu ja seda näitab ka kinnisvara väärtus," rääkis ta. Jaanisoo sõnul oleks renoveeritud hoone ruutmeetri hind on kõrgem kui renoveerimata hoone ruutmeetri hind ning tema kinnitusel ei näita praktika, et inimesed tahaks vanast majast lahkuda ja mitte hakata seda renoveerima.

"Need 1400 maja, mis on korda tehtud – neis inimesed pigem tahavad elada, tahavad olla ka siis, kui tehakse otsus renoveerimiseks," ütles asekantsler.

Euroopa Parlament seadis renoveerimisele karmid sihid

Euroopa Parlament võttis teisipäeval vastu oma seisukoha hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise suhtes, mille alusel hakkavad parlamendi esindajad liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukoguga läbi rääkima.

Parlamendi hinnangul peaksid kõik uusehitised olema alates 2028. aastast heitevabad. Uute avaliku sektori hoonete puhul on tähtaeg juba 2026. aastal. Lisaks peavad kõigis uutes hoonetes olema 2028. aastaks kasutusel päikesepaneelid, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult teostatav. Põhjalikult renoveeritavatel elamutel on selleks aega kuni 2032. aastani.

Eluhoonete energiatõhususe klass peaks parlamendi hinnangul olema 2030. aastaks vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D. Klasside skaala on A–G, millest viimasesse kuulub 15 protsenti liikmesriigi halvima energiatõhususega hoonetest. Mitteeluhooned ja üldkasutatavad hooned peavad jõudma samale tasemele vastavalt 2027. ja 2030. aastaks.

EL Nõukogu seisukohad on olnud direktiivi suhtes pisut leebemad.

Algatus on pälvinud Eestis teravat kriitikat, kuna leitakse, et nii kiiresti ei ole võimalik selle eesmärke saavutada.