Venemaa rünnakute aktiivsus on viimasel nädalal märgatavalt vähenenud, rääkis kolonel Grosberg reedel kaitseministeeriumis korraldatud iganädalasel briifingul. Kui varatalvel või ka aasta alguses tegid Vene üksused päevas 90-100 pealtungi, siis viimasel nädalal on nende arv langenud 20-30 juurde, seda Wagneri üksuste poolt peamiselt Bahmuti ümber.

Sõjategevuse mõningase vaibumise põhjusena tõi Grosberg välja isikkoosseisu väljavahetamise ning lahingutehnika kasutamiseks ebasobiva ilmastiku.

"Senise hoo üleval hoidmiseks kasutas Wagner vanglatest värvatuid, kellest suur osa on kuuekuuse perioodi ära teeninud ja nüüd teenistusest vabastatud, aga uusi võitlejaid pole Wagneril õnnestunud värvata," rääkis kolonel.

Grosberg viitas ka sellele, et Bahmutist lõunas asuvaid Wagneri üksusi vahetatakse nüüd välja ning positsioonidele saadetakse Vene relvajõudude üksused.

Teine põhjus on aga ilmastik, mis tähendab, et pinnas ei kanna rasketehnikat.

"Muda on kõige hullemasse punkti jõudnud - kõik vahendid, mis tee pealt maha keeravad, upuvad mutta ja ka kaevikud on vett täis. Viimane nädal oli päeval juba paarteistkümmend kraadi sooja ning lisaks sadas ka vihma – see tähendab, et pinnas enam ei kanna ja aktiivset lahingutegevust on keeruline läbi viia," selgitas Grosberg.

Kui steppides võib eeldada, et maapind kuivab ühe-kahe nädalaga, siis Ukraina kirdeosas, kus on metsane ja soine, kuivab see aeglasemalt.

"Tempolangus on suuresti tingitud praegusest ilmast. Tõenäoliselt läheb suuremaks tegevuseks aprilli alguses, kui teede lagunemise periood lõppemas. Siis alustatakse emmalt-kummalt poolelt suuremat tegevust," rõhutas Grosberg.

Venemaa uus värbamislaine näitab pikemaid sõjaplaane

Sõja kulgemise pikemast perspektiivist vaadates on oluline, et alates 1. aprillist käivitab Venemaa värbamiskampaania, mida hakkab juhtima endine president ja Venemaa julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev isiklikult, rääkis Grosberg.

"See näitab, et tegu on väga prioriteetse üritusega. Eesmärk on värvata aasta jooksul 400 000 tegevväelast, kellest enamus saadetakse Ukrainasse, aga mingi osa paigutatakse ka Venemaa territooriumil asuvatesse üksustesse," selgitas ta.

Nagu Venemaa puhul tavaliselt, on kõigile föderatsiooni subjektidele ette antud plaan, kui palju mehi tuleb värvata, kusjuures eelkõige üritatakse tegevteenistusse meelitada erisoodustuste abil, ütles Grosberg. Ta tõi näiteks, et kui Venemaa keskmine palk on umbes 700 eurot, siis värvatavatele pakutakse 2500 eurot kuus ning lisaks ka omavalitsuse ja riigipoolseid toetusi, kui leping sõlmitakse pikemaks ajaks kui aastaks.

Kui edukaks uus kampaania osutub, on praegu siiski keeruline öelda, märkis Grosberg. Ta tõi näiteks eelmise aasta, kus sügise algul püüti sõjaväkke mehi värvata samuti kampaaniaga, kuid selle ebaedu korral käivitati mobilisatsioon.

Nüüd on Vene võimud siiski väga tugevalt välja öelnud, et teist mobilisatsioonilainet ei tule, lisas ta.

Aga värbamisplaanidest võib siiski järeldada, et Venemaa arvestab sõja venimisega, tõdes Grosberg. Ta selgitas, et värvatavaid saab lahingusse saata alles pärast kolm kuud kestvat väljaõpet, mis tähendab, et uued võitlejad jõuaks rindele alles suve lõpuks.