Värbajad on hakanud Venemaa väiksemates linnades mehi kinni pidama otse tänaval, töökohtade ees või rutiinse dokumendikontrolli ettekäändel, rääkisid advokaadid, inimõiguslased ja pealnägijad.

Allikate sõnul võidakse värbamispunktis mehi ähvardada ja peksta seni, kuni nad allkirjastavad lepingu sõjaväeteenistusse asumiseks.

Praegune survekampaania meenutab 2022. aasta sügisel välja kuulutatud osalist mobilisatsiooni, mille Venemaa president Vladimir Putin kehtestas rindel valitsenud inimressursi nappuse ja Ukraina surve tõttu.

Ühtlasi on praegune kampaania tekitanud Venemaa analüütikute ja poliitilise eliidi seas spekulatsioone, kas tegemist võib olla eelmänguga uuele mobilisatsioonile.

Vene võimud pakuvad sõdima minemise eest rahasummasid, mis ületavad sageli terve aasta palga. Värbamine on aga muutunud keerulisemaks, sest levivad lood väärkohtlemisest Venemaa armees. Samuti võib Vene sõduri eluiga rindel piirduda vaid mõne minuti või nädalaga.

"Võimud on läinud üle vägivallale – mehed püütakse kinni ja saadetakse kohe minema," ütles advokaat Artjom Klõga, kes püüab aidata vägisi teenistusse sunnituid.

Allikate sõnul on värbamine Venemaal ametlikult küll endiselt vabatahtlik, kuid õiguskaitseorganid teevad aeg-ajalt värbajatega koostööd, et mehi lõksu meelitada. Keeldumise korral kasutatakse vägivalda või ähvardatakse arreteerimisega.

Venemaa edelaosas asuvas Penza oblastis, kus värbajad tegutsevad eriti jõuliselt, leidis kohalik elanik Vladislav Leonidov maikuus oma tuttava värbamispunktist pärast seda, kui mees oli mitu tundi kadunud olnud.

Leonidovi sõnul kutsuti mees isikuandmete kontrollimise ettekäändel kohalikku politseijaoskonda. Kohale jõudes ootasid teda kaks värbajat, kes viisid mehe värbamispunkti, kus teda peksti neerude ja maksa piirkonda. Leonidovil õnnestus sekkuda ja mees vabastada alles siis, kui teda parajasti tervisekontrolli viidi.

"Kui oleksime tulnud kaks tundi hiljem, oleks ta juba minema viidud," ütles Leonidov. "Nad tegutsevad väga kiiresti."

Õiguskaitseorganite ja värbajate reidid Penzas on pälvinud kohalike tähelepanu, kes postitavad protesti märgiks internetti videoid. Ühes värbamispunkti ees filmitud videos on näha erariietes mehi, kes istuvad sõjaväebussis, samal ajal kui nutvad naised sõidukit blokeerivad.

Venemaa võimud, kes aastaid Ukraina sunniviisilisele värbamisele kahjurõõmsalt tähelepanu juhtisid, on neid vahejuhtumeid pisendanud ja ähvardavad karmilt karistada inimesi, kes selliseid videoid levitavad.

Penza värbamiskeskuse juht Andrei Surkov väitis valitsuse pressikonverentsil, et piirkonnas toimunud reidid olid suunatud vaid teenistusest kõrvalehoidjatele. Venemaa siseministeeriumi Penza osakond on eitanud väiteid, nagu saadetaks mehi reidide käigus rindele, ning ähvardas videote levitajaid juriidiliste tagajärgedega.

"Nendel videotel puudub igasugune seos inimeste saatmisega spetsiaalse sõjalise operatsiooni tsooni," seisis ministeeriumi avalduses, kasutades Venemaa alustatud täiemahulise sõja ametlikku eufemismi. "Valeinfo levitajad peavad vastutama Venemaa Föderatsiooni seaduste kohaselt."

Blogija Stanislav Morozov, kes püüdis sellele probleemile dokumentaalfilmiga tähelepanu juhtida, rääkis, et tema suhtes on Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus FSB uurimise algatanud. "Nad ei ole mul otseselt keelanud jätkata, kuid tegid selgeks, et minu enda huvides oleks see lõpetada," ütles ta.

Morozovi sõnul nõustus enamik kümnetest inimestest, kellega ta rääkis, lepingu allkirjastama seetõttu, et politseinikud ähvardasid neile narkootikume sokutada ja nad kohapeal arreteerida.

Osa survest tuleneb ka Venemaa eri piirkondades käivitatud programmidest, kus pakutakse kolmandatele isikutele vaevatasu – enamasti 100 000 rubla (umbes 1200 eurot) – selle eest, kui nad toovad kellegi värbamispunkti. 

Morozovi sõnul ripuvad üle kogu Penza kortermajades kuulutused kirjaga: "Too sõber värbamiskeskusesse ja saa 100 000 rubla."

Sarnased kampaaniad toimuvad ka mujal: näiteks Tatarstanis, kus toodetakse enamik Venemaa droonidest, samuti Amuuri ja Jaroslavli oblastis ning linnades nagu Kaluga, Voronež ja Arhangelsk. 

Analüütikute hinnangul on need meetmed tõenäoliselt saanud Kremli ja kaitseministeeriumi heakskiidu, kuid neid viiakse piirkonniti ellu erinevas ulatuses. 

Sõjandusanalüütikute hinnangul on selline taktika otseselt seotud Venemaa üha kasvavate kaotustega rindel, mis ulatuvad praegu hinnanguliselt 30 000–40 000 hukkunu ja haavatuni kuus.

USA ametnike sõnul on Venemaa pingutused küll isikkoosseisu rindel pisut suurendanud, kuid ilmselt mitte piisavalt, et saavutada suuremaid läbimurdeid. Nende hinnangul kaalub Kreml endiselt uue sunniviisilise mobilisatsiooni väljakuulutamist, mis võiks tuua rindele veel tuhandeid sõdureid.

Ametnike sõnul astutaks selline samm tõenäoliselt alles pärast Venemaa parlamendivalimisi, mis on kavandatud 20. septembrile.

Venemaa majandusprobleemid ja Ukraina kasvav lahinguvõimekus on muutnud mobilisatsiooni küsimuse veelgi pakilisemaks. 

Kui Putin jääb kindlaks oma eesmärgile vallutada kogu Ida-Ukrainas asuv Donbass, ei pruugi tal jääda muud üle, kui kuulutada välja mobilisatsioon, leidis Moskvas asuva kaitsevaldkonna mõttekoja Strateegiate ja Tehnoloogiate Analüüsikeskus (CAST) direktor Ruslan Puhhov.

Kui esimese mobilisatsioonilaine eesmärk oli kutsuda teenistusse reservväelased ja sõjalise kogemusega mehed, siis uus laine saadaks rindele tõenäoliselt need, kellel napib nii kogemusi kui ka võitlustahet.

Sellise sammuga kaasnevad poliitilised riskid võivad aga osutuda suuremaks kui rindelt saadav sõjaline kasu. Osa venelasi on öelnud, et nad osutaksid sellisele korraldusele vägivaldset vastupanu.