Mida teeksid sina 80 000 dollari suuruse boonusega, kui see oleks rohkem kui neli korda suurem kui keskmine aastapalk? Või hoopis 140 000 dollari suuruses võla kustutamisega?

Just selliseid küsimusi esitatakse Venemaal meestele, kui sõjavägi reklaamib mitme miljoni rubla suuruseid stiimuleid Ukrainas sõdimiseks. Maanteede ääres paiknevatel reklaamtahvlitel ja sotsiaalmeedias pakutakse silmatorkavaid summasid koos lubadustega saada kangelaseks või kiirendatud korras Venemaa kodakondsus.

Ometi oli Venemaal värbamine selle aasta esimeses kvartalis 20 protsenti madalam kui 2025. aastal ning märgid viitavad sellele, et see lonkab endiselt, ütles Venemaa majanduse ekspert Janis Kluge.

Kremli strateegia on pikka aega olnud Ukraina kurnamine, toetudes oma tohutule rahvastikule ja suurele sõjatööstusele, mis suudab pidada aeglast ja vaevalist sõda. Nüüd, kus Ukraina sõda on jõudnud viiendasse aastasse, saab president Vladimir Putini sõjakassa täiendamises tänada Iraani sõda, mis on tõstnud naftahindu.

Milles ikkagi Venemaa jaoks probleem on?

"Rublad ei sõdi," ütles Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) Venemaa ja Euraasia vanemteadur Nigel Gould-Davies. Ta märkis, et see on esimene sõda Venemaa ajaloos, kus riik maksab kodanikele selle eest, et nad võitleksid, selle asemel et neid sundida ning see tekitab majanduslikku pinget ja probleeme elavjõuga.

"On märke, et see stiimul ei pruugi enam tõhusalt toimida ning et Venemaa on hakanud kaotama rohkem sõdureid, kui suudab värvata," ütles Gould-Davies hiljutises raportis.

Jaanuaris avaldatud USA mõttekeskuse CSIS-i analüüsi kohaselt on Venemaa poolel sõjas surnud 325 000 sõdurit. Selle suure hulga asendamiseks peab Kreml iga nädal suutma värvata ligi 30 000 inimest.

Ukraina luure väitel sõlmis 2026. aasta esimese kolme kuu jooksul umbes 70 500 uut Vene sõdurit lepingu, jäädes Kremli eesmärgist umbes 30 000 võrra maha.

Analüütikute sõnul kasutab Moskva üha meeleheitlikumaid meetmeid oma vägede tugevdamiseks ning Putin võib olla sunnitud sel aastal tegema veelgi ebapopulaarsemaid otsuseid, kui ta soovib sõda Ukrainas jätkata.

Lõppude lõpuks, kui potentsiaalne värvatav ei olnud valmis eelmisel aastal vastu võtma kopsakat liitumisboonust, on ebaselge, mis võiks teda nüüd ümber veenda – eriti arvestades teateid kehvast kohtlemisest rindel ja sellest, et sõdurid maksavad ohvitseridele altkäemaksu, et vältida kindlasse surma viivaid missioone.

Venemaa on juba saatnud rindele kümneid tuhandeid endisi vange, saanud täiendust kolmest Põhja-Korea sõdurite lainest ning meelitanud immigrante oma armeega liituma. Valitsus teatas hiljuti uuest värbamiskampaaniast, pakkudes kuni 140 000 dollari ulatuses võlgade tasumist meestele, kes lepingu sõlmivad ja keda muidu ähvardaks maksejõuetus.

Konflikti tõttu vähenenud võitlusvõimeliste meeste arv on mõjutanud ka ülejäänud Venemaa majandust, mis seisab nüüd silmitsi tööjõukriisiga.

"Asi pole ainult selles, et neil on raske leida inimesi rindele… neil on raske leida inimesi ka tööle," ütles Gould-Davies.

Eriti kaitsetööstuses on märke, et see töötab juba maksimaalsel võimsusel. Tehased töötavad ööpäevaringselt. See tähendab, et Venemaal on keeruline sõjalist toodangut veelgi suurendada, samal ajal kui nõudlus tehasetööliste järele suurendab survet ülejäänud majandusele.

"Kogu Venemaa majandus kannatab ajaloo kõige tõsisema tööjõupuuduse all," ütles Gould-Davies.

Lisaks sõjas kannatada saanud meestele on sajad tuhanded riigist lahkunud, et vältida mobilisatsiooni. Tekkinud tööjõupuudus tõstab palku, mis on omakorda inflatsiooni allikas.

"Tööjõud on napim sisend kui füüsiline kapital või rahandus. Seda on ka raskem suurendada," ütles Gould-Davies. "Pingutustega on võimalik ehitada uus tehas või koguda raha. Kuid riik ei saa dikteerida sündimust."

Tööjõupuudus võib sundida Kremlit värbama rohkem tööjõudu Indiast, Põhja-Koreast ja mitmest Aafrika riigist, et leevendada survet nii tsiviil- kui ka sõjalises sektoris.

Radikaalse meetmena võib see tähendada teist sunniviisilist mobilisatsiooni koos näiteks riigist lahkumise keeluga, eriti ajateenistuse vanuses noormeestele. Putin on seda püüdnud vältida, eriti pärast esimese osalise mobilisatsiooni äärmist ebapopulaarsust, mis ajendas mitmeid venelasi emigreeruma.

"Kreml seisab peagi silmitsi fundamentaalse valikuga, kas radikaalselt eskaleerida oma nõudmisi Venemaa majandusele ja ühiskonnale või vähendada oma sõjalisi eesmärke," ennustas Gould-Davies.

Sõda süvendab majanduslikku pinget

Mõned eksperdid, sealhulgas Maria Snegovaja Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskusest (CSIS), usuvad, et Kreml suudab probleemiga värbamises kuidagi hakkama saada, avaldades suuremat survet piirkondadele väljaspool suuri linnu nagu Moskva, survestades üliõpilasi sõlmima sõjaväelepinguid ja värvates rohkem välismaalasi.

Ka asjaolu, et kaitsetööstus läheneb maksimaalsele võimsusele, tekitab Putinile raskusi, kuid see ei ole katastroofiline, ütles Snegovaja.

Majanduslikult on aga pinge muutumas üha nähtavamaks, ütles Snegovaja.

"Eriti sel aastal näeme, kuidas majanduslikud kulud sunnivad Kremlit tegema keerulisi valikuid," sõnas ta.

Teadlane märkis, et sõjapingutuste ülalpidamise majanduslik koormus on kasvanud, kuna Venemaa sõjaväelaste ja värbamiskulud ulatuvad igal aastal kümnetesse miljarditesse dollaritesse, moodustades mõne hinnangu kohaselt 9,5 protsenti föderaaleelarvest ja kaks protsenti SKT-st.

Snegovaja sõnul kogeb Venemaa majandus kasvu seiskumist – mõne majandusteadlase hinnangul isegi majanduslangust – samuti ulatuslikke ettevõtete sulgemisi ja tarbijate usalduse langust.

Vaatamata mõningasele palgakasvule ei ole sissetulekud suutnud püsiva inflatsiooniga sammu pidada. Ametlik aastane inflatsioonimäär oli juuni seisuga 5,52 protsenti, teatas Venemaa riiklik meedia TASS.

Tavalised Vene leibkonnad seisavad silmitsi toiduhindadega, mis on enam kui 18 protsenti kõrgemad kui 2024. aasta jaanuaris, väga kõrgete kommunaalarvetega ning hiljutise kaheprotsendilise käibemaksutõusuga. Ukraina löögid Venemaa kriitilisele taristule on mõnes piirkonnas põhjustanud ka bensiinipuudust ja püsivaid lennujaamade viivitusi.

Kuigi inflatsiooni üldmäär on taas aeglustunud, püsib tarbijate hoiak selles küsimuses Snegovaja sõnul negatiivne.

"Need trendid võivad … nõrgestada toetust sõjale, suurendades potentsiaalselt sotsiaalset rahulolematust," ütles Snegovaja. "Kuid režiim tugevdab oma repressiivset aparaati."

"Kremlil on olnud kalduvus oma eesmärke pigem kahekordistada kui neid tagasi tõmmata," hoiatas analüütik.

Ukraina on innovaatilisem

Samal ajal tähendavad Ukraina edusammud droonisõjas ja tehnoloogias, et nende sõjavägi tekitab Venemaale palju rohkem kaotusi kui sõja varasemates etappides.

"Ukraina väed saavutavad edu ja edestavad vastast innovatsioonis," eriti taktikaliste droonide kasutamises, ütles Washingtonis asuva Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütik Katerõna Stepanenko.

Varem sel aastal väitis Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et tema väed hõivasid esmakordselt Vene positsiooni, kasutades ainult droone ja roboteid, ning viisid 2026. aasta esimese kolme kuu jooksul läbi enam kui 22 000 mehitamata maapealset missiooni robotite abil.

Hiljuti kinnitas New Scientist, et Ukraina tappis esimest korda täielikult tehisaru juhitud drooniga Vene sõdureid. Tõsi küll, seda pole veel laiemapõhiselt rakendatud, kuid suur areng sellegipoolest.

Mais suutis Ukraina ligikaudu 100 ruutkilomeetrit vabastada ning tegemist oli juba teise järjestikuse kuuga, mil Vene väed kandsid territoriaalselt n-ö netokahjumit, teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.

Vene kaotused ulatuvad Lääne ametnike hinnangul umbes 30 000–35 000 sõdurini kuus, kuigi hinnangud varieeruvad. Sõrskõi on väitnud, et mais tapsid või haavasid Ukraina droonioperaatorid rohkem sõdureid, kui Venemaa suutis värvata.

Ja kuigi Ukraina sõjatehnoloogia paraneb, ütlevad eksperdid, et Vene armee on muutunud nõrgemaks, kuna rindele saadetakse üha rohkem endisi vange ja väljaõppeta sõdureid.

Moskva püüdlusi värvata tudengeid oma droonivägede eliitüksustesse on Stepanenko sõnul saatnud umbusk ja tagasilöögid, pärast seda, kui Venemaa kaitseministeerium saatis osa droonioperaatoreid rindele jalaväe rünnakutele.

"See tekitas mehitamata süsteemide vägede värbamisele väga ebasoodsa PR-kampaania," ütles Stepanenko.