Kuigi õhukvaliteet muutub Eestis üha paremaks, sureb igal aastal õhusaaste tõttu enneaegselt üle 1000 inimese, selgus keskkonnauuringute keskuse ja Tartu Ülikooli ühisest uuringust.

"Viimati oli meil riskihindamine, mis näitas, et üle Eesti üle 1000 inimese sureb õhusaaste tõttu varem kui võiks. Meil on olnud ka epidemioloogilisi uuringuid Ida-Virumaal, mis näitavad, et inimesed on väga mures õhukvaliteedi pärast, lastel on enam astmat, sünnikaal on väiksem, enneaegseid sünde on rohkem ja on ka rohkem kroonilisi haiguseid," selgitas Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.

Õhusaaste läheb läbi tervishoiusüsteemi riigile aastas maksma umbes pool miljardit eurot. Kuna halvem õhukvaliteet on majanduslikult kallim, otsib riik lahendusi, kuidas heitmekoguseid vähendada, näiteks elektriautode kasutusele võtmisega.

Kõige enam õhusaastet tekibki jätkuvalt liikluses ja tööstuses, seda peamiselt suuremates linnades, aga ka kodusel ahju kütmisel. Seepärast alustab riik tänavu toetuste maksmist eraisikutele ahjude väljavahetamiseks.

"Ahiküte tegelikult põhjustab kõige rohkem enneaegseid surmasid Eestis – ligemale 700 enneaegset surma aastas hinnatakse, et tuleb ahikütte negatiivsest mõjust. Ja Eestis on üle 400 000 ahju ja kui neid on ühes piirkonnas väga palju, siis sellel on selge mõju õhusaastele. Näiteks Tallinnas Nõmmel, Tartus Tammelinnas, kus on väga palju eramaju," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.

Õhukvaliteeti mõjutab ka aastaaeg. Kõige saasterohkemaid perioode on aastas kaks.

"Tegelikult ongi kohe-kohe algamas, kui see ei ole juba alanud – kui lumi ära sulab ja kogu see talve jooksul teekatetele sadenenud tolm keerutatakse üles. Oma osa on ka naastrehvidel, mis teekatet kulutab ja siis teekatete kuivamisel tulevad tolmuepisoodid; ja kindlasti kütmisperioodil, kui on külmad ilmad ja köetakse palju eramaju," selgitas keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi üksuse juht Marek Maasikmets.

1. aprilliks esitab Eesti Euroopa Komisjonile õhusaasteainete vähendamise aruande. Selle põhjal koostab keskkonnaministeerium plaani, kuidas aastaks 2030 õhusaastet vähendada.